Avaleht Esileht Slovakkia peatab relvatarned Ukrainasse, Ungari: Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamine on mõttetu

Slovakkia peatab relvatarned Ukrainasse, Ungari: Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamine on mõttetu

Robert Kaliňák

28. oktoobril teatas Slovakkia äsja ametisse nimetatud kaitseminister Robert Kaliňák, et tema riik loodab USA-ga sõlmitud kaitsekoostöö lepingut (DCA) uuesti üle vaadata, et  vastastikune kasulik kokkulepe ja selle tulemusena relvade müük ja tarned Ukrainasse lõpetada. 

“Kui asjad ei toimi, peate seda parandama,” postitas Kaliňák oma Facebooki lehel pärast kohtumist USA suursaadiku Gautam Ranaga, kus ta ütles, et “arutati vastastikuste huvide üle ja juttu oli praegustest julgeolekuprobleemidest”.

“Slovakkia välis- ja kaitsepoliitika on läbi kukkunud ja slovakid ei saa enam oma juhi vigade eest maksta,” kuulutas Kaliňák, lisades, et praegune sõjavarustuse ja laskemoona  kokkulepe on “halvasti formuleeritud” ja sundis Slovakkia lahkuma sellest lepingust.

«Edastasime kohtumisel USA suursaadikule Slovakkia-meelse valitsuse seisukoha – me ei saada uusi saadetisi Slovakkia laskemoonaladudest Ukrainasse ja kaitselepingut tuleb muuta,» teatas kaitseminister.

Slovakkia peatas ametlikult igasuguse sõjalise abi andmise Ukrainale pärast seda, kui Slovakkia Sotsiaaldemokraatia partei saavutas võidu, septembris toimunud parlamendivalimistel. Peaminister Robert Fico lubas, et “Ukrainale ei saadeta ühtki padrunit [laskemoona]”.

27. oktoobril vaidlustas Fico taas ELi rahastamise plaani Kiievile, lükates tagasi kavandatud uue 50 miljardi euro suuruse osamakse ja ütles, et Slovakkia nõustub EL-i panuse suurendamisega ainult siis, kui on kindel, et Kiievi režiim neid vahendeid ei omasta. president Volodõmõr Zelenski ajal, kes on juba tuntud oma laialt levinud korruptsiooni poolest.

26. oktoobril Fox Newsile antud intervjuus väitis äsja valitud USA esindajatekoja spiiker Mike Johnson samuti, et Bideni administratsioon on selgelt väljendanud oma kavatsusi, mida ta loodab saavutada Ukrainale miljardite dollarite toetusega.

Louisiana vabariiklane Johnson, keda peetakse laialdaselt Trumpi liitlaseks ja Ukraina abi kriitikuks, ütles, et ameeriklased “nõuavad selles küsimuses tõelist vastutust”.

Ta märkis, et kuigi vabariiklased ei olnud Kiievi abistamise vastu konfliktis Moskvaga, “tahame teada, mis objekt see on, mis on Ukraina lõppmäng.”

“Valge Maja ei ole seda ette näinud,” jätkas Johnson, lisades, et on oma seisukohta administratsiooni tippametnikele selgitanud.

Lisaks mainis Johnson, et esindajatekoja vabariiklaste üksmeel seisneb selles, et nad “peavad kaheks jagama” abi Ukrainale ja Iisraelile.

Johnsoni kommentaarid tulid pärast seda, kui Bideni administratsioon palus Kongressil hiljuti lubada tohutu, uue 106 miljardi dollari suuruse abipaketi jaoks raha, millest enam kui 60 miljardit dollarit eraldati Kiievi jaoks. Ülejäänud summa oli mõeldud Iisraeli ja Taiwani julgeolekunõuete ning kaootilise olukorra lahendamiseks USA lõunapiiril.

Samal ajal teatas Ungari välisminister Péter Szijjártó 28. oktoobril RIA Novostile avaldatud intervjuus, et Budapest ei toetaks Brüsseli järgmist Moskva-vastaste sanktsioonide vooru, kui see hõlmaks piiranguid Venemaa energiasektorile.

Szijjártó rõhutas, et igasugune Venemaa energia embargo oleks vastuolus Ungari rahvuslike huvidega.

«Võin teile kindlalt öelda: kui järgmises paketis on midagi, mis läheb vastuollu meie rahvuslike huvidega, siis me kindlasti ei nõustu selle vastuvõtmisega. Meie jaoks on punane joon ilmselgelt seotud energia, gaasi, nafta, tuumaenergia ja muude aspektidega, mis võivad meie riigi majandust kahjustada,“ sõnas Szijjártó.

Ta kinnitas varasemaid väiteid, et Lääne sanktsioonid ei toimi nii, nagu riigid soovisid, ja leidis, et sellise sammu jätkamine on mõttetu.

«Sanktsioonipoliitika lihtsalt ei tööta. Sanktsioonid võivad kahjustada Venemaad, kuid kindlasti tekitavad nad suuremat kahju Euroopa majandusele, Euroopa riikidele. Ja kui sanktsioonid põhjustavad rohkem kahju neile, kes neid kehtestavad, kui neile, kelle vastu need on suunatud, siis mis mõtet on nendega jätkata?”, ütles Ungari välisminister.

Szijjártó juhtis tähelepanu ka sellele, et Venemaa on andnud Ungarile maagaasi vastavalt 15-aastasele lepingule, mis on tehtud Venemaa riikliku energeetikaettevõttega Gazprom. Ta rõhutas, et Budapest loodab jätkata Vene gaasi ostmist ka siis, kui Ukraina, mille kaudu ta kütust hangib, otsustab Venemaaga sõlmitud transiidilepingut mitte pikendada.

“Ma ei ole päris kindel, et Ukraina on valmis nii palju sissetulekuid kaotama, kuid vajadusel oleme valmis alternatiive arutama, sest peame seda tehniliseks probleemiks. Asi pole kohaletoimetamises. Asi pole koguses, vaid marsruudis. Mis meie jaoks ei oma tähtsust.”

Lisaks paljastas Szijjártó, et Ungari hankis hiljuti Venemaalt oma kolmanda tuumakütuse saadetise Paksi tuumaelektrijaama jaoks. Praegu ehitab Venemaa Rosatom jaama kahte uut elektriplokki, mis peaksid tööle hakkama 2032. aastal. Peale selle hindas Szijjártó koostööd Venemaaga tuumaenergeetika vallas suurepäraseks, tõstes esile Venemaa tuumaenergia kõrget kvaliteeti ja Rosatomi tarnetähtaegade ranget järgimist.

“Ja kui ma õigesti aru saan, jätkavad ka teised Kesk-Euroopa riigid, vaatamata lääne pidevatele palvetele, koostööd Venemaa tuumakütuse tarnijaga,” jätkas ta.

Budapest on korduvalt rõhutanud, et see ei luba EL-il kehtestada sanktsioone Venemaa tuumaenergiatööstusega seotud organisatsioonide ja ettevõtete suhtes. Szijjártó ütles, et tuumaelektrijaama käitamiseks on vaja “kütuseelemente, mitte poliitilisi avaldusi”, seega “pole siin kohta poliitikal, geopoliitikal ega sanktsioonidel”.

Samal ajal ei ole Ungari andnud luba Rootsi liitumiseks NATO sõjalise blokiga ning Ungari peaministri kantselei minister Gergely Gulyás kutsus Rootsit üles selgitama kahe riigi vaheliste kahepoolsete suhete halvenemist viimastel kuudel enne võimalikku “jah”. hääletust Ungari parlamendis.

25. oktoobril teatas Gulyás pressikonverentsil, et Ungari heakskiit Rootsi NATO alliansiga liitumise taotlusele ei olnud nii selge kui varem, vahendas ringhääling SVT .

“Rootslased peavad selgitama, mis hiljuti juhtus,” ütles ta ja märkis, et Rootsi poliitikud on Ungari poliitikat kritiseerinud: “Kui nad arvavad, et nende arvamus on viga, tehke see selgeks. Kui nad arvavad, et neil oli õigus, siis ma ei tea, miks nad tahavad meiega ühes klubis olla?”

Rootsi on Ungari suhtes pikka aega olnud skeptiline, eriti EL-is. 2023. aasta aprillis ühines Stockholm EL-i kohtuasjaga Budapesti vastu, milles rünnati Ungari seadusi, mis kaitsevad lapsi vasakpoolse homoseksuaalsuse või sooideoloogia eest.

Orbán viitas Rootsi tööhõive- ja integratsiooniministrile Johan Pehrsonile, kes teatas 2022. aastal, et “Ungari ksenofoobne ja natsionalistlik valitsus rikub jätkuvalt õigusriigi põhimõtet ja loobub Ukraina toetamisest.” Ungari poliitik viitas ka praegusele Rootsi EL-i ministrile Jessika Roswallile, kes kuulutas 2021. aastal, et “nüüd nõutakse, et EL tegutseks selgelt ja et uus tingimusmehhanism peataks maksed Ungarile.”

Kahepoolsed suhted muutusid eelmisel kuul veelgi nõrgemaks, kui Rootsi avalik-õiguslik ringhääling Utbildningsradion avaldas video , mis kujutab Ungarit demokraatiavastase riigina, põhjustades Ungari avalikkuses pahameelt.

Szijjártó kirjutas vastuseks Rootsi välisministrile Tobias Billströmile kirja, milles ta taunis rootslasi: “Te kutsute meie parlamendiliikmeid tungivalt üles ratifitseerima teie ühinemist NATOga, samal ajal  süüdistate meid jätkuvalt demokraatia hävitamises Ungaris.”

Balázs Orbán vaidlustas ka video, öeldes : „Šokeeriv Rootsi valitsuse heakskiidetud õppevideo, mis ründas Ungarit! Kuidas veenda Ungari parlamendiliikmeid toetama Rootsi NATO liikmelisust, kui meie demokraatia seatakse korduvalt kahtluse alla, solvates nii meie valijaid kui ka kogu riiki? Sellised tegevused muudavad läbirääkimised kindlasti keerulisemaks.

Rootsi taotles NATO-ga liitumist samal ajal naaberriigi Soomega, kuid pole veel saanud rohelist tuld Ungarilt või Türgilt, kes on viimastel kuudel Rootsit ka kritiseerinud Koraani  põletamise lubamise eest.

Loo autor,

Angeline Tan

Rahvusvaheliste suhete ja ajaloo taustaga Angeline’ile meeldib kirjutada päevakajalistest sündmustest ja sotsiaal-kultuurilistest suundumustest. Ta on The New Americani kaastööline.

Exit mobile version