Eesti on kutsunud kõiki NATO liitlasi üles suurendama kaitsekulutusi, et tugevdada kollektiivset toetust Ukrainale, kuna konflikt sai hiljuti ületatud üheaastase piiri.
“Liikmed pole piisavalt teinud,” ütles Eesti välisminister Urmas Reinsalu eksklusiivintervjuus Fox News Digitalile. “See on minu põhjalik hinnang.”
“Lääne laager on toetanud relvaabi, andes ligikaudu 50 miljardit eurot [umbes 53 miljardit dollarit] ja see pole kaugeltki rahuldav,” lisas ta.
“Kui tahame investeerida Ukraina võitu, mitte ainult investeerida Ukrainasse, et nad saaksid ellu jääda ja mitte kaotada, peame muutma oma toetuse paradigmat.”
2004. aastal NATO-ga ühinenud ja ka Euroopa Liitu kuuluv Balti riik suurendas hiljuti Ukrainale antavat sõjalist abi 370 miljoni euroni (umbes 392 miljoni dollarini), mis moodustab veidi enam kui 1 protsendi Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKT).
Intervjuus palus Reinsalu kõigil liikmesriikidel Eesti eesmärki järgida, märkides, et mitte ainult liitlased peaksid Ukrainasse rohkem panustama, vaid suurendama ka alliansi enda kaitsekulutusi, soovitades kulutusi tõsta kahelt protsendilt 2,5 protsendile.
“Me esitame enne Vilniuse tippkohtumist üleskutse, et kõik NATO liitlased panustaksid oma õiglase osa kaitsesse ja 2 protsendist ei piisa … kaitsekulutuste miinimumi tõstmiseks SKT-lt 2,5 protsendini,” ütles Reinsalu. lisades, et Eesti võttis vastu otsuse tõsta järgmisest aastast kaitsekulutused 3 protsendini SKTst.
Reinsalu märkus kordab seisukohta, mille avaldas veebruari alguses Eesti kaitseminister Hanno Pevkur, kes lubas kahepoolsel kohtumisel Eesti pealinnas Tallinnas USA kaitseminister Lloyd Austiniga, et kõik EL-i partnerid ja NATO liikmesriigid „peavad kulutama rohkem kui 2 protsenti” oma SKT-st, “ideaaljuhul lähemal 2,5 protsendile” kaitses, selgub kohtumise stenogrammist.
USA kaitseminister Lloyd Austin (R) ja Eesti kaitseminister Hanno Pevkur seisavad 18. oktoobril 2022 Pentagonis Arlingtonis 2022. aastal oma riigi hümni eest. (Kevin Dietsch/Getty Images)
Eesti, kuigi väike riik, on olnud Ukraina häälekas toetaja Venemaa sissetungi algusest peale ja oma majanduslikust suurusest lähtudes “pakkunud Ukrainale rohkem sõjalist abi kui ükski teine riik maailmas”, ütles Austin kohtumisel.
Fox Newsi avaldatud Maailmapanga andmetel investeeris Eesti 2020. aastal NATOsse koguni 2,4 protsenti oma SKTst, kuid 2021. aastal langes see arv 2,2 protsendini.
Kulutuslubadused
NATO liitlased leppisid 2014. aastal, pärast seda, kui Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare, kokku, et peatavad pärast külma sõda tehtud kulutuste kärped ja võtavad 2024. aastaks oma kaitse-eelarvesse 2 protsenti SKTst. See lubadus aegub järgmisel aastal ja nüüd NATO liikmesriigid töötavad uue eesmärgi nimel, hoolimata sellest, et mõned olemasolevad liikmesriigid ei varusta isegi kaitsele vajalikku 2 protsenti SKTst, nagu ette nähtud.
NATO liidritelt oodatakse tulevase teekonna kavandamist järgmisel tippkohtumisel juulis Leedus Vilniuses toimuval riigipeade tippkohtumisel, kuigi pole selge, milline on uus suunis, sest mõned liikmesriigid ütlevad, et 2,5 protsenti SKTst on ebareaalne.
USA kulutab samal ajal oma kaitse-eelarvele rohkem kui kõik teised liitlased kokku, pannes NATO eelmise aasta hinnangute kohaselt oma sõjakassasse 3,47 protsenti SKTst.
Venemaa Ukrainasse sissetungi aasta möödumisel teatas Bideni administratsioon ka täiendavast 2 miljardi dollari suurusest uuest sõjalisest abist, mis suurendab Kiievile viimase 12 kuu jooksul eraldatud maksumaksja vahendite kogusummat 32 miljardi dollarini ehk ligikaudu viis korda rohkem kui Ukraina aastane sõjaline eelarve.
