2020. aastal loodi väikese grupi konservatiivsete ameerika eestlaste poolt EKRE USA osakond.
Plaan oli ühiste eesmärkide nimel luua kontakte USA mõjukate vabariiklastega Eesti tutvustamiseks ja rahvuslike huvide edendamiseks. USA-s laiale üldsusele tundmatul eraisikul on üsna keeruline lobbytöö alustamisega, et teha selgitustööd Washington DC-s, kui tore on Eesti ja EKRE.
Julge peale hakkamine on pool võitu, nii asusin tegutsema. Seda kõike tegin 100% oma enda raha eest. Kõik hotellid, lennureisid ja muud kulud katsin omast taskust. Südikus viis tulemuseni ja tänaseks olen saanud kohtuda president Donald Trump´iga (korduvalt, sealhulgas ka ta Florida kodus Mar – a – Lagos), endise New Yorgi linnapea Rudy Giulianiga, riigisekretär Mike Pompeoga, presidendinadidaat Vivek Ramaswamy ja mitmete teiste VIP´idega.
Circa kaks aastat tagasi hakkasid aga juhtuma imelikud asjad. Mulle, kui EKRE USA esimehele, hakati saatma kirju, kus keelati teatud inimestega suhelda või vältida teatud teemasid. Need juhised saabusid peamiselt kodueesti EKRE poolt. Kuna sõnavabadus on mulle alati oluline olnud, ignoreerisin neid nõudmiseid. Mitmed uute liikmete avaldused hakkasid Eestis EKRE-s kaduma, minu arupärimistele meili teel ei vastatud. Lõpuks selgitati olukorda sellega, et terve erakonna jaoks on ainult üks poole kohaga sekretär, kellel lihtsalt pole asjaga aega tegeleda.
Tänaseks on vist kõigile selge, et viimaseid valimistulemusi võltsiti illegaalse e-hääletusmeetodiga. Kuna kaotajaks oli just EKRE, pakkusin erakonnale oma abi ja kontakte selle valimispettuse paljastamiseks välismeedia kaudu. Esialgu oli Eesti EKRE juhtkond selle ettepanekuga nõus, ent paar nädalat hiljem saabus teade, et ma sellest loobuksin. Ettekäändeks toodi see, et EKRE ei soovi kahjustada Eesti mainet.
Tänu mu isiklikele kontaktidele Ungari ja Poola tipp-konservatiivide hulgas sain teada palju huvitavat informatsiooni Euroopa Kohtu ja teiste institutsioonide kohta ning kuidas kohtuprotsesse seal läbi viia saaks. Eestis seevastu tehti mulle ruttu selgeks, et mitte ükski kohalik advokaat Euroliidu raames valimispettusega tegeleda ei soovi. Väidetavalt on see liiga plahvatusohtlik teema ja nad võivad kaotada oma koha Eesti advokatuuri seltskonnas.
Nii hakkasimegi otsima võimalikke variante väljaspool Eestit ja tuttavad Poola konservatiivid leidsid meile tippjuristi kogemustega IT ja EU kohtute vallas. Kokkuleppeliselt me ei avalda advokaadi nime arusaadavatel põhjustel enne kui aeg on küps, et vältida tema mõjutamist ja survestamist. Kes on enne ise kohtus käinud või on ise jurist — teab, et sellised kohtuasjad on väga suure luubi all ja detailide avaldamine on enne kohtuprotsessi keelatud.
Ei MTÜ Konservatiivne Eesti ega mina pole kunagi lubanud, et protsess saab olema kiire. Oleme oma saadetes korduvalt rääkinud, et pole loota kiiret kohtuskäiku või lahendit. Kohtutes käivad asjad aeglaselt.
Nii nagu olen lubanud ja ka kõike lubatut teinud, on kohtumised USA ajakirjanikega ja teiste meediategelastega, seletades Eesti e-pettust. Just ajakirjandus ja meedia üldse on võti sundimaks Eesti Valitsusel muudatusi tegema. Surve selleks peab olema mitmelt poolt.
Kui Martin Helme väidavab, et ´´teeks küll e-valimiste vastu miskit – AGA näe ei saa´´ siis meenuvad mu isa kuldsed sõnad “Ära ütle, et ei saa – vaid ütle, et ei taha teha”.
Sellest hetkest kui teatasime esimesest kaasusest e- valimiste vastu, läks lahti hüsteeria EKRE riigikogu liikmete seas. Kohe hakkasid kivide alt välja ilmuma igasugused sitikad ja satikad, kes sõduritena olid valmis mind sotsiaalmeedias alusetult laimama. USA-s on tahtlik mainekahjustus isiklike eesmärkide nimel tõsiseltvõetav kuritegu, mille puhul saab laimajalt välja nõuda kopsaka kahjutasu.
Eesti vanasõna teab väita, et ükski heategu ei jää karistamata, nii on minu vastu võitlemas nüüd terve armee palgalisi karjääripoliitikuid, kel piisavalt vaba aega, et päevläbi aega Facebook´is mind trollida.
Kogu laimukampaania jooksul pole ma aga millegi pärast saanud mitte ühtegi e-kirja või telefoni kõnet mitte üheltki EKRE juhatuse-, Riigikogu liikmelt, ega mitte isegi Martin Helmelt, et teemat arutada või minult otse küsimusi küsida.
Süstemaatilise tühistamisaktsiooni alguses otsustasin nii ebaeetilisele ärplemisele isegi mitte vastata, kuna kogu sõnasõda käis sotsiaalmeedia vahendusel nagu teismeliste netikiusajate tasemel. Olen saanud otseseid ähvardusi minu isikliku julgeoleku kohta.
Kui minule suunatud postituste laim ja valeinfo hakkas hoogu võtma, kui mäest alla veerev lumepall, üritasin rahulikult ja konkreetselt esitada samu tõestatud fakte nagu eespool märgitud. Vastulöögiks tuli laviin kommentaare, et mina teen EKRE-le halba. See kõik on tuttav psühholoogia õpikust ja liberaalide võtetest, kus suurem ja tugevam üritab end näidata vaese kannatajana. See kõik on nii läbinähtav infooperatsioon ja tüüpiline demagoogia.
Tuleb meeles pidada, et ka MTÜ Konservatiivne Eesti asja olen ajanud täiesti tasuta ja pole sellest sentigi kasu saanud. Töö ja mitmelapselise pere kõrvalt täiendan oma teadmiseid nii Heritage Foundation Academy´is (see mainekas asutus koolitab tulevasi konservatiivseid tippjuhte) ja Montgomery College ´is kriminaalõigust. Niisiis olen poliitaktivistina kui Eesti patrioot teinud seda omast vähesest vabast ajast ja tahtes parimat Eesti rahvale, ise midagi vastu saamata. 12 000 eurot, mida oleme siiani suutnud MTÜ jaoks koguda pole küll suur summa aga piisav, et alustada. Hetkel aitame EKRE liikme Daniel Mereääre kaasust e-valimiste vastu, mis lõpuks ka Euroopa kohtutesse jõuab. Ka tuleb meelespidada, et näiteks EU parlamendi valimised pole Eesti siseasi ja e-valimised on auklikud kui šveitsi juust.
Kui EKRE liidrid väidavad, et nad pole mitte kuidagi šaboteerinud meie ettevõtmist, siis miks just nende juhtide nõudel keelati ära meie üritused (e-pettuse selgitamiseks) nii Võrtsjärve ääres Mõrrakuuris kui ka Paides ja Tartus toimuma pidanud kohtumised? Mul on olemas ka vastavad tõendid. Miks EKRE juhid on väitnud avalikult, et Mike Calamus on spioon ja tahab raha ära varastada? Jällegi on olemas tõendid selle kohta. Mis on juhtunud konservatiividega, et nad on astunud sellisesse räpasesse mängu ja teha kambakat, et tühistada inimene, kes ainult soovib aidata? Kuhu on jäänud konservatiivsed moraalid ja kas meie riigikogu esindajad on ainult näitlejad, kes on päheõppinud ilusa teksti, kuid ise käituvad teisiti?
Et sellele olukorrale lahendust leida, olen otsustanud minna üleriigilistesse saadetesse, et ühise laua taga asi sirgeks rääkida ja jätta sotsiaalmeedia kõrvale.
Mike Calamus
