Iisraeli 13. juuni rünnakud Iraanile viidi läbi selgesõnalise eesmärgiga takistada Iraanil tuumarelva väljatöötamist.
Operatsiooni koodnimega „Tõusev lõvi“, mis viitab piiblisalmile 4. Moosese raamatust, käigus ründas juudiriik arvukalt sihtmärke, sealhulgas mõningaid tuumarajatisi, mis on islamirežiimi aatomiambitsioonide lahutamatu osa.
Aga kui edukas on Jeruusalemma välgulöök oma eesmärkide saavutamisel olnud?
Tuumaobjektide tabamus
Enne rünnakuid oli teada, et Iraan rikastab uraani kuni 60-protsendilise puhtusastmeni, mida saaks hõlpsasti edasi rafineerida 90-protsendilise puhtusastmeni, mis on vajalik radioaktiivse elemendi relvakvaliteedi saavutamiseks.
Iraani juhid on korduvalt öelnud, et nad jätkavad rahumeelset tuumaenergiaprogrammi, kuid jätkasid 2018. aastal kõrgelt rikastatud uraani tootmist.
IAEA teatas 13. juunil, et rünnaku käigus said kahjustada kaks Iraani tuumarajatist, kuid täpne ulatus on endiselt ebaselge.
Need paigad olid Natanzi tuumarajatis ja Esfahani tuumatehnoloogiakeskus.
Natanz
Natanzi tuumarajatis, ametliku nimega Shahid Ahmadi Roshani tuumarajatised, asub Natanzi linna lähedal, umbes 290 kilomeetrit Teheranist lõunas.
IAEA andmetel hävitasid Iisraeli rünnakud katsekütuse rikastamistehase maapealse osa, mis oli üks tehastest, kus Iraan tootis kuni 60 protsendini rikastatud uraani.
Järelevalveamet teatas, et hävis ka rajatise elektriinfrastruktuur, sealhulgas elektrialajaam, peaelektrivarustuse hoone ning avariitoiteallikas ja varugeneraatorid.
Grossi lisas aga, et kaskaadihalli elektrikatkestus võis kahjustada seal asuvaid tsentrifuuge.
IAEA teatas, et radioaktiivsuse tase väljaspool kompleksi püsis normaalsel tasemel, mis viitab otsesele ohule kohalikule elanikkonnale ega keskkonnale.
Grossi sõnul oli rajatise sees nii radioloogiline kui ka keemiline saastumine.
Esfahan
Teine Iisraeli rünnakus tabatud tuumaobjekt oli Esfahani tuumatehnoloogia keskus, mis asub Esfahani linnas, Natanzi rajatisest veidi alla 160 kilomeetri lõunas.
Need olid „keskkeemialabor, uraani konversioonitehas, Teherani reaktori kütuse tootmistehas ja ehitusjärgus olev UF4 metallitöötlemistehas ELiks“.
Nagu Natanzi puhul, teatas agentuur, et „väljaspool asuva tuumajaama kiirgustase jääb samaks”.
Uraani konversioonitehases tehti tööd uraanimetalliga.
Kuigi seda saab kasutada ka muul otstarbel, on uraanimetalli tehnoloogia tuumarelva südamiku valmistamisel oluline komponent.
Kui Teheran üritaks tuumarelva toota, peaks ta võtma tuumarelvakvaliteediga uraani ja töötlema selle uraanmetalliks.
Järelejäänud kohad
IAEA teatas, et Fordowi kütuse rikastamisjaama territooriumil ega ehitamisel olevas Khondabi raskeveereaktoris mingeid kahjustusi ei tuvastatud.
Bushehri tuumaelektrijaam ei olnud sihtmärgiks, nagu ka Teherani uurimisreaktor.
Neist rajatistest on Teherani tuumaambitsioonide jaoks kõige olulisem Fordow.
Umbes 260 jala paksuse kivi- ja pinnasekihi all asuv Fordow on ehitatud mäeküljele Qomi linna lähedal, umbes 60 miili Teheranist edelas.
See on Iraani teine uraani rikastamise tehas pärast Natanzi ja on tegutsenud alates 2009. aastast. Iraani riigimeedia teatas 2016. aastal, et riik on Fordowi rajatise ümber paigutanud Venemaalt tarnitud S-300 õhutõrjeraketitõrjesüsteemi.
Kus Iraani programm seisab?
Kahjuks on Iraani tuumaprogrammi salajase olemuse ja IAEA-l riiki külastada saamata jäänud asjaolu tõttu võimatu kindlalt öelda, kui kaugele tagasi on Iisraeli rünnakud islamirežiimi aatomiambitsioone lükanud.
