PROTOKOLL Nr. 6.
Inimeste varanduste sõltuvus monopolidest –
Maade võõrandamine aristokraatialt – Maade koormamine võlgadega –
Esmatarbekaupade kallinemine – Anarhism ja alkoholism –
Ökonoomiliste teooriate propaganda salajane tagamõte.
Siis me alustame hiigelmonopolide loomist, rikkuste kolossaalsete reservuaaride
sisseseadmist, millest olenevad isegi kõige suuremad inimeste varandused sel määral, et
poliitilisele katastroofile järgneval päeval nad upuvad neisse ühes riikliku krediidiga. Härrad
ökonomistid, kaaluge ometi selle kombinatsiooni tähendust! Iga abinõuga on vaja edendada
meie ülivalitsuse tähtsust, tehes temast kõigi vabatahtlikult alistujate kaitsja ja kindlustaja.
Inimeste aristokraatia on poliitilise jõuna surnud. Temaga pole enam vaja arvestada.
Kuid maaomanikuna on ta meile kahjulik, sest ta võib olla iseseisev oma maavarade tõttu.
Inimene tuleb igal hinna eest maa küljest eraldada. Parim vahend
selleks on maamaksu tõstmine ja maa koormamine võlgadega. Nii
hoitakse maapidamine raskendatud olukorras. Aristokraadid, kes
pärijatena ei oska leppida vähesega, kaovad ruttu. Samal ajal
tuleb energiliselt toetada kaubandust ja tööstust, aga peamiselt
liberaalset turumajandust, mille ülesandeks on olla vastukaaluks
tööstusele. Tööstus ilma liberaalse turumajanduseta suurendab
erakapitali ja arendab põllumajandust, vabastab maa võlgadest,
mis on tehtud maapankade laenudega. On vaja, et tööstus imeks
tööjõu ja kapitali maalt välja ja liberaalse turumajanduse kaudu
annaks meile kogu maailma raha ning heidaks sel teel kõik
inimesed proletaarlaste ridadesse.
Siis alles inimesed kummardavad meie ees, et ainult saada õigust olla.
Inimeste tööstuse hukutamiseks võtame appi meie poolt neile sisse süstitud suure ja
kõikeõgiva luksusejanu. Me tõstame töötasu, aga see ei too töölisele mingit kasu, sest
ühtlasi me tõstame esmatarbekaupade hindu tuues ettekäändeks põllumajanduse ja
karjakasvatuse madalseisu. Lisaks me õõnestame kunstlikult ja sügavalt tootmise aluseid,
harjutades töölisi jooma ja laamendama ja soodustades kõigi haritud kihtide maalt
lahkumist.
Et olukorra tõeline tagamõte ei paistaks inimestele enneaegu silma, me varjame teda
näilise püüdega aidata töölisklassi ja läbi viia suuri ja põhimõttelisi majanduslikke uuendusi,
mida propageeritakse agaralt meie ökonoomilistes teooriates.
