Toimetaja märkus: Hiina ja India suhted on praegusel geopoliitilisel maastikul olulise tähtsusega ja neil on otsene mõju ülemaailmsele julgeolekule. Kahe maailma suurima rahvaarvuga riigi ja suurima tärkava majandusega riigina jagavad Hiinat ja Indiat keeruline suhe, mida iseloomustab koostöö, konsulteerimine ja aeg-ajalt erimeelsused. India kasvav lähedus USA-le lisab sellele keerulisele suhtele veel ühe kihi. Sellesse arenevasse dünaamikasse süvenemiseks vestlesime India endise välisministri Shyam Saraniga, kes viibis hiljuti Pekingis, et osaleda ülemaailmsel rahufoorumil, kus ta arutas suurriikide rolli rahvusvahelises julgeolekus ning võttis osa ka spetsiaalsest ümarlauast. Hiina-India suhted. Videos väljendatud seisukohad on tema enda ja mitte tingimata CGTN-i seisukohad.
CGTN: Mida arvate USA, India ja Hiina vahelisest võimu dünaamikast? Arvatakse, et India läheneb USA-le ja on saamas osaks liidust, mille eesmärk on Hiina ohjeldamine. Kas olete selle arusaamaga nõus?
Saran: Oleks vale vaadata India-Hiina suhteid läbi Hiina-USA suhete prisma. Ameerika Ühendriigid on endiselt maailma kõige arenenumate tehnoloogiate hoidla. See jääb kapitali allikaks, väga suureks turuks ja seetõttu on Indial väga mõistlik luua tugev partnerlus Ameerika Ühendriikidega.
Me ei tegele isoleerimisäriga. Nii India kui ka Hiina on väga suured riigid, nagu tsivilisatsiooniriigid. Need on liiga suured, et üksteist piirata või mis tahes kolmas riik neid piirata. Niisiis, ma arvan, et me ei peaks vaatama tänapäeva suhteid läbi külma sõja prisma.
CGTN: Te viitasite Hiinale ja Indiale kui tsivilisatsioonilistele riikidele. Hiina president Xi Jinping on käivitanud kolm algatust, sealhulgas ülemaailmse tsivilisatsiooni algatuse. Millised on teie mõtted selle kohta?
Saran: Meie seisukoht on kindlasti, et eri riikide vahel peaks olema kaasamine. Meil on erinev ajalugu, meil on erinevad kultuurid ja seetõttu me tervitame kõiki võimalusi, kus nad saavad üksteiselt õppida, üksteist tundma õppida.
CGTN: Rääkisite diplomaatia allakäigust kui väljakutsest globaalsele julgeolekule. Nüüd kehtib diplomaatia allakäik Hiina-USA suhete kontekstis, aga ka Hiina-India suhete puhul. Mida saaks teha, et näha Hiina-India suhetes naasmist diplomaatia juurde?
Saran: Ma ei väitnud, et see on diplomaatilise tegevuse täielik seiskumine. India ja Hiina välisministrid on ju kohtunud. Nagu ma ka mainisin, siis piiriküsimuse enda osas on meil olnud mitu aruteluringi. Kuid selline intensiivne kaasamine ja vestlused, mis peaksid toimuma mitte ainult India ja Hiina, vaid ka suurriikide endi vahel, on midagi, mis teeb murelikuks.
Ja pärast pandeemiat ja Ukraina konflikti oleme tegelikult näinud, et rohkem on rõhku pandud sõjalistele meetmetele ja vähem diplomaatiale ning see peaks meid muretsema.
CGTN: Viimasel ajal on räägitud NATO laienemisest Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda ning oleme näinud India välisminister dr S. Jaishankarit, kes lükkas tagasi idee India liitumisest sellise alliansiga. Millisena näete India seisukohta selles?
Saran: Ma toetaksin välisminister Jaishankari öeldut. NATO-l on teatud ajalugu. NATO-l on teatud roll ja teater, milles ta peaks tegutsema. Ma ei arva, et NATO-l oleks Aasias tegelikult mingit kasulikku rolli. Meil on Aasias endas mitu foorumit, et saaksime käsitleda mis tahes julgeolekuprobleeme, mis meil on.
Meil on ASEAN, mis meil on, ja kõik suuremad riigid on möönnud, et peaksime järgima ja austama ASEANi kesksust. Seal on ADMM (ASEAN Defense Ministers’ Meeting), mis on kaitseministrite kohtumised, millest India on osa. Seal on ASEANi piirkondlik foorum, kus on ka meie esindus. Seega arvan, et on mitmeid foorumeid, kus võiks käsitleda Aasia julgeolekuga seotud küsimusi ja millega tegeletakse.
