11. jaanuaril teatas kultuuriminister Hartmani riigikogu liikmed integratsiooni sihtasutuse nõukogusse kuuluda ei saa. „Kultuuriministeerium on seisukohal, et võimude lahususe põhimõtte järgimiseks ei tohi riigikogusse valitud poliitikud kuuluda riigi asutatud sihtfondide nõukogudesse,“ ütles Hartman. Küsimus ei olegi selles, kas saab või ei saa kuuluda. Küsimus on hoopis selles, et kas kultuuriminister teadis sellest 5 jaanuaril, mil ta tegi otsuse määrata Ruuben Kaalep oma ministeeriumi alluvuses oleva sihtasutuse nõukogusse. Ma ei tahaks nagu hästi uskuda, et kultuuriminister määrab ministeeriumi kantsleriks oma õe või venna teadmata kas toiming on eetiline või mitte või koguni vastuolus seadusandlusega.
Asi on selles, et kultuuriminister Piret Hartman (SDE) tegi vangerdusi Integratsiooni Sihtasutuse nõukogus. Hartman kutsus sihtasutuse nõukogust tagasi Heidi Uustalu ja Andrus Tamme ning määras uuteks liikmeteks kolmeaastase tähtajaga Georg Männiku, Henri Kaselo ja Ruuben Kaalepi. Eeldan, et kultuuriminister teadis juba 5. jaanuaril, et Ruuben Kaalep on ka RK liige.
Tegelikult teame ju me kõik, et asja põhjus on milleski muus. Nimelt reageeris eelnevale suhteliselt kiiresti Eesti Juudi Kogukonna juhatuse esimees Alla Jakobson, kes andis teada kultuuriminister Piret Hartmanile saadetud kirjas, et juudi kogukonna jaoks on fondi tegevus, mis aitab säilitada rahvuslikku identiteeti ja tagada selle seost Eesti kultuuriga, Eesti riigi kui mitmekesise ja paljurahvuselise riigi arengu jaoks väga oluline. Infoks mitteteadjale, siis Eesti Juudi Kogukond on 1992. aastal loodud organisatsioon Eestis, mis tegeleb juudi rahvuse eneseteadlikuse tõstmise ning sõprussidemete loomisega rahvusvahelistes juudi organisatsioonides. Eesti Juudi kogukond ei ole oma kodulehel kordagi maininud, et Eesti riigi kui mitmekesisus ja paljurahvuselise riigi areng oleks nende jaoks väga oluline.
Eestis peaks elama ca 2000 juuti ja see number võrreldes 40 aasta tagusega on tänu üheksakümnendatel avanenud emigratsioonivõimalustele pigem vähenenud. Enamus Eesti juutidest on Eesti kodanikud ja Eestis täielikult assimileerunud juba mitme põlvkonna jooksul.
Arusaamatuks jääb Juudi kogukonna, võiks öelda koguni raev, Kaalepi määramise kohta. Kaalep ju ei määratud juudi kogukonna etteotsa vaid teostamaks teiste rahvaste ühtlase ja tulemustega inegreerumise. Samuti ei ole olnud märgata Juudi kogukonna nn sügavat hukkamõistu nende diktaatorite tegevuse kohta, mille tulemusel põgenike tulv eestisse on mitmekordistunud.
Minu silmis tegi Eesti Juudi kogukond ennast hetkel mitte usaldusväärseks. Võib koguni väita, et hetkel on tegemist sallimatuse ja vihkamisega grupi poolt, kes kasutab silti ,,demokraatia proovikivi” iga võimaliku endale sobiliku juhtumi puhul.
Tasuks meeles pidada, et me elame siiski Eestis.
Roland Mere
Valimisringkond 5
Saare-, Lääne- ja Hiiumaa
