“Ajal, mil Ukrainas käib sõda ning Lähis-Idas ja Aasias kasvavad pinged, on eriti oluline, et liitlasriigid saaksid usaldusväärse ja pikaajalise kütusevaru osas loota Ameerika Ühendriikidele,” kirjutasid vabariiklased.
Ameerika Ühendriigid on seni sõlminud vabakaubanduslepingud
20 riigiga, sealhulgas Iisraeliga, kes peab Gaza sektoris laastavat sõda Hamasi vastu. Ukraina ei ole vabakaubanduslepingu partner ega ka Taiwan, kes seisab silmitsi Hiinast lähtuva sõjalise sissetungi ähvardava vaatemänguga.
Lisaks sellele tõstsid senaatorid esile ülemaailmset veeldatud maagaasi nõudlust, mis peaks lähiaastatel suurenema. Ameerika huvidega oleks vastuolus mitte raiuda sellest mitme miljardi dollari suurusest tükist selliste konkurentide vastu nagu Venemaa ja Iraan, väitsid nad.
“Ülemaailmne veeldatud maagaasi nõudlus kasvab 2040. aastaks eeldatavasti ligi 700 tonnini (MT),” kirjutasid nad. “Kui USA-l lubataks oma veeldatud maagaasi võimsust täielikult välja arendada, võiks USA jõuda 2050. aastaks 238 miljoni tonnini, mis võimaldaks USA-l rahuldada enam kui 30 protsenti ülemaailmsest nõudlusest veeldatud maagaasi järele.”
“Aastatel 2016–2023 oli eksporditud USA LNG väärtus inflatsiooniga korrigeerituna 147 miljardit dollarit,” jätkati kirjas. “Kuna Ameerika Ühendriikidel on jätkuvalt märkimisväärne kaubandusbilansi puudujääk, ei tohiks me isegi kaaluda kaubandusbilansi ülejäägiga kauba ekspordi piiramist.”
Samal ajal kui Ameerika Ühendriigid peatavad veeldatud maagaasi ekspordi, teevad tema konkurendid vastupidist. Näiteks Venemaa on pikendanud veeldatud maagaasi tarnete luba Saksamaa riigile kuuluvale energiakontsernile SEFE kuni 2040. aastani. Saksamaa jätkab koostööd ka Katariga, kellel on plaanis LNG tootmist laiendada eesmärgiga kontrollida 2030. aastaks veerandit ülemaailmsest pakkumisest.
“Ilma USA LNG ekspordita oleks energiakriis Euroopas palju hullem,” hoiatasid senaatorid. “Kuid Venemaa varustab Euroopat endiselt märkimisväärses koguses LNG-ga ja Katar on valmis võitma rohkem Euroopa turgu. Seetõttu on endiselt vajadus USA veeldatud maagaasi tarnete järele mitte ainult Euroopas, vaid ka mujal.”
Esmaspäevase kirja toimetas käsitsi senaator Dan Sullivan (R-Ala.). Temaga liitus senati relvajõudude komitee liige Roger Wicker (R-Miss.); John Barrasso (R-Wyo.), energia- ja loodusvarade komitee liige; ja Jim Risch (R-Idaho), välissuhete komitee liige.
Senaatorite kommentaarid tulevad samal päeval, kui esindajatekoja vabariiklased käivitasid teise uurimise Bideni administratsiooni otsuse kohta peatada uued LNG ekspordiload, seades kahtluse alla, kas see oli katse suurendada president Bideni populaarsust progressiivsete aktivistide seas enne valimisi.
Täpsemalt otsib esindajatekoja järelevalve- ja aruandluskomisjon hulgaliselt dokumente ja suhtlust energiaosakonna ja peamiste föderaalasutuste, samuti Valge Maja kliimameeskonna liikmete John Podesta ja Ali Zaidi vahel.
“Bideni administratsioon näib relvastavat DOE avalike huvide analüüsi ja administratiivset riiki, et pikendada uute LNG ekspordiprojektide heakskiitmist vasakpoolsete keskkonnarühmituste käsul,” kirjutasid komitee vabariiklased energiaminister Jennifer Granholmile kirjas, mida juhtis esimees James Comer (R-Ky.). “Otsuse ajastus valimiste aastal suurendab tõenäosust, et poliitilised motiivid ajendasid tegevust.”
Rühm vabariiklastest senaatoreid nõuab, et Bideni administratsioon jätkaks viivitamatult veeldatud maagaasi (LNG) eksporti, mis nende sõnul on “riikliku julgeoleku” küsimus, mis on seotud sellega, kas Ukraina saab oma sõja õhutamisel loota Ameerikale.
Valge Maja peatas jaanuaris uute litsentside heakskiitmise veeldatud maagaasi eksportimiseks riikidesse, kellel puuduvad vabakaubanduslepingud Ameerika Ühendriikidega, mis moodustavad enamiku Ameerika Ühendriikide veeldatud maagaasi importijatest.
USA energeetikaministeerium, kelle ülesandeks on LNG eksporditerminalidele lubade andmine, ei ole peatamise ajakava veel täpsustanud. Selle asemel ütles ta, et paus kestab seni, kuni agentuur lõpetab hindamise, kuidas veeldatud maagaasi saadetised mõjutavad kliimamuutusi, majandust ja riiklikku julgeolekut.
“Ajal, mil Ukrainas käib sõda ning Lähis-Idas ja Aasias kasvavad pinged, on eriti oluline, et liitlasriigid saaksid usaldusväärse ja pikaajalise kütusevaru osas loota Ameerika Ühendriikidele,” kirjutasid vabariiklased.
Lisaks sellele tõstsid senaatorid esile ülemaailmset veeldatud maagaasi nõudlust, mis peaks lähiaastatel suurenema. Ameerika huvidega oleks vastuolus mitte raiuda sellest mitme miljardi dollari suurusest tükist selliste konkurentide vastu nagu Venemaa ja Iraan, väitsid nad.
“Ülemaailmne veeldatud maagaasi nõudlus kasvab 2040. aastaks eeldatavasti ligi 700 tonnini (MT),” kirjutasid nad. “Kui USA-l lubataks oma veeldatud maagaasi võimsust täielikult välja arendada, võiks USA jõuda 2050. aastaks 238 miljoni tonnini, mis võimaldaks USA-l rahuldada enam kui 30 protsenti ülemaailmsest nõudlusest veeldatud maagaasi järele.”
“Aastatel 2016–2023 oli eksporditud USA LNG väärtus inflatsiooniga korrigeerituna 147 miljardit dollarit,” jätkati kirjas. “Kuna Ameerika Ühendriikidel on jätkuvalt märkimisväärne kaubandusbilansi puudujääk, ei tohiks me isegi kaaluda kaubandusbilansi ülejäägiga kauba ekspordi piiramist.”
Samal ajal kui Ameerika Ühendriigid peatavad veeldatud maagaasi ekspordi, teevad tema konkurendid vastupidist. Näiteks Venemaa on pikendanud veeldatud maagaasi tarnete luba Saksamaa riigile kuuluvale energiakontsernile SEFE kuni 2040. aastani. Saksamaa jätkab koostööd ka Katariga, kellel on plaanis LNG tootmist laiendada eesmärgiga kontrollida 2030. aastaks veerandit ülemaailmsest pakkumisest.
“Ilma USA LNG ekspordita oleks energiakriis Euroopas palju hullem,” hoiatasid senaatorid. “Kuid Venemaa varustab Euroopat endiselt märkimisväärses koguses LNG-ga ja Katar on valmis võitma rohkem Euroopa turgu. Seetõttu on endiselt vajadus USA veeldatud maagaasi tarnete järele mitte ainult Euroopas, vaid ka mujal.”
Esmaspäevase kirja toimetas käsitsi senaator Dan Sullivan (R-Ala.). Temaga liitus senati relvajõudude komitee liige Roger Wicker (R-Miss.); John Barrasso (R-Wyo.), energia- ja loodusvarade komitee liige; ja Jim Risch (R-Idaho), välissuhete komitee liige.
Senaatorite kommentaarid tulevad samal päeval, kui esindajatekoja vabariiklased käivitasid teise uurimise Bideni administratsiooni otsuse kohta peatada uued LNG ekspordiload, seades kahtluse alla, kas see oli katse suurendada president Bideni populaarsust progressiivsete aktivistide seas enne valimisi.
Täpsemalt otsib esindajatekoja järelevalve- ja aruandluskomisjon hulgaliselt dokumente ja suhtlust energiaosakonna ja peamiste föderaalasutuste, samuti Valge Maja kliimameeskonna liikmete John Podesta ja Ali Zaidi vahel.
“Bideni administratsioon näib relvastavat DOE avalike huvide analüüsi ja administratiivset riiki, et pikendada uute LNG ekspordiprojektide heakskiitmist vasakpoolsete keskkonnarühmituste käsul,” kirjutasid komitee vabariiklased energiaminister Jennifer Granholmile kirjas, mida juhtis esimees James Comer (R-Ky.). “Otsuse ajastus valimiste aastal suurendab tõenäosust, et poliitilised motiivid ajendasid tegevust.”