Senaator Ted Cruz (R-Texas) ja veel 26 föderaalset seadusandjat nõuavad, et USA ülemkohus vaataks läbi Mehhiko kohtuasja USA relvatootjate vastu, kes väidetavalt ujutasid oma riigi tulirelvadega üle.
Teiste seadusandjate hulgas on sensitiivid Lindsey Graham (R-S.C.), Rick Scott (R-Fla.) ja John Thune R-(S.D.), samuti Reps. Darrell Issa (R-Calif.), Clay Higgins (R-La.) ja Anna Paulina Luna (R-Fla.).
Relvaõiguste kaitsjad ütlevad, et Mehhiko kohtuasi kasutab ära USA seadusi, püüdes halvata USA tulirelvatööstust ja nõrgendada ameeriklaste teise muudatuse kaitset.
“Mehhiko kohtuasi solvab Ameerika Ühendriikide suveräänsust,” öeldakse seadusandjate lühikokkuvõttes.
“Sellel pole föderaalkohtus kohta ja see üritab lohistada Ameerika kohtuid, et õõnestada USA valitsuse poliitiliste harude poliitilisi otsuseid,” lisas ta. Mehhiko üritab “Ameerika rahvale peale suruda oma vaadet seadusele, õigust kanda relvi ja vastutuskaitset”.
30. septembril 2022 viskas USA ringkonnakohtunik F. Dennis Saylor IV Massachusettsis välja 10 miljardi dollari suuruse kohtuasja, mille Mehhiko algatas relvatootjate, sealhulgas Smith &; Wessoni vastu, milles väideti, et USA ettevõtted õõnestavad tahtlikult Mehhiko relvaseadusi, valmistades “sõjaväe stiilis ründerelvi”, mis leidsid tee narkokartellide ja kurjategijateni. Kohtunik Saylori nimetas 2004. aastal ametisse president George W. Bush.
Kohtunik Saylor leidis, et 2005. aasta föderaalne seadusliku relvakaubanduse kaitse seadus (PLCAA) “keelab ühemõtteliselt kohtuasjad, mille eesmärk on pidada relvatootjaid vastutavaks nende isikute tegude eest, kes kasutavad relvi ettenähtud otstarbel”. PLCAA kehtestati selleks, et kaitsta tööstust kergemeelsete kohtuasjade eest, mis on esitatud ettevõtete vastu, mis on seotud kuritegudega, mida nad ei sooritanud.
Kuid selle aasta jaanuaris tühistas USA 1. ringkonna apellatsioonikohtu kolmeliikmeline kolleegium vallandamise, andes asja edasi ringkonnakohtule ja lubades kohtuasjal jätkuda.
Kohtunik Kayatta nimetas 2013. aastal ametisse president Barack Obama.
Oma arvamuses osutas 1. ringkond USA tulirelvatööstusele. Hoolimata karmidest seadustest, mis muudavad kurjategijate jaoks Mehhikos relvade seadusliku hankimise “praktiliselt võimatuks”, on riigis relvadega seotud surmajuhtumite arv maailmas suuruselt kolmas, tõustes vähem kui 2,500-lt 2003. aastal umbes 23 000-ni 2019. aastal, kirjutas kohtunik Kayatta.
Relvavägivalla kasv “korreleerub” relvatootmise kasvuga Ameerika Ühendriikides, mis algas USA ründerelvade keelu lõppemisega 2004. aastal. Mehhiko väidab, et ebaseaduslik relvakaubandus nende riiki oli suuresti ajendatud Mehhiko narkokartellide nõudmistest sõjaväe stiilis relvade järele.
“Näiteks Mehhiko väidab, et 70–90 protsenti Mehhiko kuriteopaikadest kätte saadud relvadest smugeldati riiki Ameerika Ühendriikidest,” kirjutas kohtunik.
Selles “relvavägivalla epideemias” on Mehhiko pidanud maksma täiendavate meditsiiniliste, vaimse tervise, suurenenud õiguskaitse, vähenenud kinnisvara väärtuste ning vähenenud tulude eest äriinvesteeringutest ja majandustegevusest. Tulirelvafirmad toodavad rohkem kui 68 protsenti USA relvadest, mis leiavad tee Mehhikosse, ehk 342 000–597 000 relva aastas, kirjutas ta.
Mehhiko väidab, et ettevõtted teavad, et nende relvadega kaubeldakse Mehhikosse “ning teevad tahtlikke disaini-, turundus- ja levitamisvalikuid, et säilitada ja kasvatada seda ebaseaduslikku turgu ja selle toodetud märkimisväärset kasumit”. Mehhiko väidab, et ettevõtted kujundavad oma tulirelvi sõjaväe stiilis relvadena, teades, et narkokartellid tahavad selliseid relvi, kirjutas kohtunik.
Cruzi lühikokkuvõttes väidavad seadusandjad, et Mehhiko on üle pingutanud.
Viisakuse põhimõte ehk tunnustus, mille üks rahvas annab siseriiklikult teise rahva ametlikele tegudele, võimaldab võõral rahval esitada USA kohtutes nõudeid samadel alustel kui kodumaine isik. See tähendab, et Mehhiko võib jälitada “tulirelvade tootjaid samal määral, kui USA kodanik saaks, kuid mitte rohkem,” ütlesid seadusandjad.
Kuid nad lisasid, et Mehhiko eksib, kui väidab, et tal on õigus PLCAA alusel kohtusse kaevata, kuna see põhikiri “ulatub iga ringkonnakohtu jurisdiktsioonini ja takistab seda igal sammul”.
Vastutuse teooria, mida Mehhiko väidab, “on vastuolus PLCAA selge ja ühemõttelise keelega, mis välistab selle vastutuse” ja ringkonnakohus tunnistas seda, kui ta kohtuasja tagasi lükkas, väidab lühike.
“Ringkonnakohus lükkas Mehhiko argumendid õigesti tagasi: et kuna tema väidetavad vigastused toimusid väljaspool Ameerika Ühendriike ja kuna tegemist on välisriigi suveräänse hagejaga, ei olnud PLCAA selle kohtuasja suhtes kategooriliselt kohaldatav.”
Ülemkohus peaks relvafirmade avalduse rahuldama ja “lükkama tagasi Mehhiko võltsväite, et PLCAA on kategooriliselt mittekohaldatav[.]”
“Mehhiko kohtuasi ei austa seega USA põhiseadust ja USA seadusi. Kuigi Mehhiko ei pruugi teise muudatusettepanekusse palju varusid panna, on relvade hoidmise ja kandmise õigus meie tellitud vabaduse skeemi jaoks ülioluline,” öeldakse lühikokkuvõttes.
Epoch Times on pöördunud kommentaari saamiseks Mehhiko rekordiadvokaadi Cate Stetsoni poole Hogan Lovells US LLP-st Washingtonis, kuid pole pressiaja seisuga vastust saanud.
Ei ole selge, millal kohus avalduse läbi vaatab.
