spot_img

SELGITAJA: Mis on ÜRO tulevikupakt, mida Kanada valitsus ei toeta?

Peaminister Justin Trudeau võitleb uue ÜRO juhitava globaalsete väljakutsetega tegelemise kava eest, mida nimetatakse “tulevikupaktiks”, kui maailma liidrid kogunevad ÜRO-sse selle iga-aastasele assambleele.

Oma märkusi pakti tähtsuse kohta ütles Trudeau 22. septembril New Yorgis ÜRO-s peetud kõnes, et maailm on “pöördepunktis”. Ta ütles, et rahvusvahelise korra aluseid õõnestavad kliimamuutused, suurenev ebavõrdsus, rekordiline ümberasumise tase ning “naiste õiguste, LGBT+ õiguste ja põlisrahvaste õiguste õõnestamine”.

“Me võime peita pea liiva alla, hoidudes mitmepoolsusest lühinägeliku omakasupüüdlikkuse kasuks või võime tunnistada, et kollektiivselt on meil kohustus jätta kõrvale oma erimeelsused, et astuda vastu tõsistele ülemaailmsetele väljakutsetele ja viia ellu tulevikupakt, mis ehitab üles rahumeelsema maailma, aga ka sellise, kus kõik, igal põlvkonnal on tõeline ja õiglane võte,” ütles ta.

Tuleviku tippkohtumisel, mis toimub 22.–23. septembril enne ÜRO Peaassamblee 78. kohtumist, on väljendatud eesmärk elavdada mitmepoolsust ja tagada, et maailm suudaks praeguste väljakutsetega toime tulla. Samuti on selle eesmärk kiirendada pakti kestliku arengu eesmärkide saavutamist, ületada rahastamispuudujääk ning tegeleda digitehnoloogia ohtude ja võimalustega.

Kanada on pühendunud säästva arengu eesmärkide saavutamisele kogu maailmas, ütles Trudeau, juhatades praktiliselt koos ÜRO kestliku arengu eesmärkide kaitsjate rühma kohtumist Barbadose peaministri Mia Mottleyga.

Trudeau kohtus 22. septembril ÜRO peasekretäri António Guterresega ja õnnitles teda peaministri kantselei teatel tulevikupakti vastuvõtmise puhul. Seejärel arutasid nad ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja Trudeau “kinnitas taas oma pühendumust ülemaailmsete meetmete edendamisele” nende saavutamiseks.

ÜRO pakt tulevikuks

Tuleviku pakt tõotab “uut algust mitmepoolsuses”, mis hõlmab ÜRO harta tugevdamist, et “pidada sammu muutuva maailmaga”, vastavalt 20. septembril avaldatud ÜRO dokumendile. Dokumendis öeldakse, et praegune mitmepoolne süsteem on “enneolematu surve all” ja nõutakse ülemaailmse juhtimise tugevdamist.

Dokumendis kirjeldatakse pakti arvukaid prioriteete, mille hulka kuuluvad vaesuse kaotamine osana kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030, soolise võrdõiguslikkuse saavutamine, kliimamuutustega võitlemise meetmete tugevdamine, liikmesriikidevahelise koostöö edendamine konfliktide lahendamisel, investeerimine laste sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse, teaduse ja tehnoloogia pakutavate võimaluste ärakasutamine “inimeste ja planeedi hüvanguks,” ja edendades eesmärki “tuumarelvadeta maailm”.

Paktis tuuakse välja ka mitu sammu ülemaailmse juhtimise ümberkujundamiseks ning selle tagamiseks, et kestliku arengu, rahu ja julgeoleku ning inimõiguste kolme samba raames tehtavad edusammud ei satuks ohtu.

“Me peame taastama usalduse ülemaailmsete institutsioonide vastu, muutes need tänapäeva maailma esinduslikumaks ja reageerimisvõimelisemaks ning tõhusamaks üksteise ja oma inimeste ees võetud kohustuste täitmisel,” öeldakse dokumendis.

Samuti kutsutakse selles üles laiendama Julgeolekunõukogu, “et see esindaks paremini ÜRO praegust liikmeskonda ja peegeldaks kaasaegse maailma tegelikkust” ning et Julgeolekunõukogu teeks ÜRO Peaassambleega paremat koostööd.

Paktis kutsutakse üles tugevdama majandus- ja sotsiaalnõukogu, et kiirendada säästvat arengut ja edendada ülemaailmset koostööd, tugevdama rahutagamiskomisjoni, et parandada selle rolli rahupüüdlustes ja riiklikus arengus ning tugevdama ÜROd, et reageerida “keerulistele ülemaailmsetele vapustustele”.

Tuginedes kestliku arengu tegevuskavale 2030

Tulevikupakt tugineb kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – ÜRO poolt 2015. aastal käivitatud algatusele, mille eesmärk on lahendada paljusid ülemaailmseid probleeme. Kestliku arengu tegevuskava 2030 hõlmab 17 eesmärki, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, sealhulgas vaesuse kaotamine, soolise võrdõiguslikkuse saavutamine, säästva põllumajanduse edendamine, taskukohasele energiale juurdepääsu tagamine ja kestliku majanduskasvu edendamine.

17 eesmärki on seotud ka 169 “integreeritud ja jagamatu” eesmärgiga, kusjuures iga valitsus seab oma riiklikud eesmärgid, mis “juhinduvad ülemaailmsest ambitsioonitasemest”, kuid võtavad arvesse nende endi olukorda. Iga riik otsustas, kuidas eesmärgid oma riiklikesse planeerimisprotsessidesse kaasata.

Tulevikupakt kujutab endast viisi, kuidas “kiirendada kiiresti edusamme” kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas mobiliseerides täiendavaid rahalisi vahendeid kestliku arengu jaoks. “Kinnitame veel kord, et kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 on meie üldine tegevuskava kestliku arengu saavutamiseks,” öeldakse dokumendis.

Kanada 2024. aasta aruandes kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide kohta öeldi, et kuigi paljude eesmärkide ja sihtide osas on tehtud edusamme, ei liigu see “tempos, mis on vajalik selle ambitsioonika tegevuskava saavutamiseks”. Ta ütles, et liiga paljud kanadalased elavad majanduskasvust hoolimata jätkuvalt vaesuses ning et madal tööpuudus, kõrgemad energiakulud ja kliimamuutused on riigi jaoks endiselt väljakutse.
2024. aasta kestliku arengu aruande kohaselt ei ole Kanada täitnud ühtegi 17 eesmärgist. Riik seisab silmitsi “suurte” väljakutsetega neist kolmega toimetulekul, “oluliste” väljakutsetega kuueni jõudmisel ja seisab jätkuvalt silmitsi “väljakutsetega” koos seitsme teisega.

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -