Autor Agha Hussain The Cradle’i kaudu,
Saudi Araabia hiljutisi leppimisi Iraani ja Süüriaga Hiina ja Venemaa juhtimisel peetakse sammuks Riyadhi sõltuvuse vähendamisel USA-st, edendades samal ajal Pekingi ja Moskva poliitilist ja majanduslikku mõju Lääne-Aasias.
6.märtsil 2023 pidasid Iraani ja Saudi Araabia ametnikud Pekingis kohtumise, kus leppisid kokku kahepoolsete suhete taastamises. Leping oli oluline mitte ainult Lääne-Aasia pingete vastastikuse maandamise, vaid ka Saudi Araabia tähtsuse kasvu jaoks Hiina ja Venemaa juhitavas Euraasia integratsiooniprotsessis.
Hiina vahendamist tervitades on kuningriik positsioneerinud end sõltumatu tegutsejana, kes suudab avada uksi Pekingile ja Moskvale piirkonnas, kus neid on traditsiooniliselt varjutanud suurriigi rivaal USA. See samm suurendab Saudi Araabia tähtsust geopoliitilisel maastikul ning tugevdab sidemeid Pekingi ja Moskvaga.
Autonoomia kinnitamine USA-st
Suure osa oma ajaloost oli Saudi Araabia Pärsia lahe piirkonnas USA kindel liitlane. Kroonprints Mohammed bin Salmani (MbS) sõjaline raba Jeemenis aga kahjustas muu hulgas Washingtoni ettekujutust kuningriigist kui stabiilsest ja usaldusväärsest eelpostist piirkonnas. Tunne oli vastastikune ja sundis MbS-i otsima abi teistelt riikidelt, et aidata vähendada pingeid Saudi Araabia piiridel.
Aastatel 2021–2022 osales Riyadh mitmes Iraagi võõrustatava dialoogi voorus Iraaniga, et pidada läbirääkimisi Teherani abistamiseks, et takistada oma liitlastel Jeemenis ja Iraagis rünnata Saudi Araabia territooriumi.
Hiina ja Venemaa jaoks on eriti tähelepanuväärne see, et MbS ei kasutanud seda diplomaatiat vahendina USA traditsioonilise keskse tähtsuse taastamiseks kuningriigi regionaal- ja julgeolekupoliitikas. Selle asemel tegi ta punkti koostööle Pekingi ja Moskvaga, samal ajal nüristades Washingtoni.
Näiteks tegi Saudi Araabia 2022.aasta oktoobris koostööd OPEC+ partneri Venemaaga, et kärpida naftatootmist, rikkudes USA presidendi Joe Bideni juulikuisel Jeddah-visiidil võetud kohustusi. MbS varjutas Bideni reisi ka Hiina presidendi Xi Jinpingi palju suurejoonelisema vastuvõtuga detsembris, mil Riyadh võõrustas ka esimest Hiina ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) tippkohtumist, et rõhutada Saudi Araabia ühtset seisukohta Hiinast pigem piirkondliku partnerina kui kahepoolsena.
Selle taustal on USA välisministeeriumi endise analüütiku Aaron David Milleri sõnade kohaselt tõlgendatud Saudi Araabia otsust sõlmida Hiina vahendatud leping Iraaniga ilma Washingtoni osaluseta.
Samamoodi illustreerib Riyadhi tekkiv Venemaa vahendatud detente Süüriaga, mille Iraani ja Venemaa liitlaste valitsus on endiselt USA vastuseisus, samuti illustreerib Saudi Araabia valmisolekut loobuda oma traditsioonilisest Ameerika-meelsest hoiakust.
Piirkonna nihutamine itta
Hiinale ja Venemaale tähendavad need MbS-i sammud enamat kui lihtsalt diplomaatilisi võite USA üle. Need esindavad Saudi Araabia toetust nende jõupingutustele kujundada Pärsia lahe dünaamikat, kus mõlemad Euraasia suurriigid on siiani hoidnud madalat profiili seoses aastakümneid kestnud lääne domineerimisega piirkonnas – nüüd on see teel välja.
Saudi Araabia, Peking ja Moskva aitavad kaasa Pärsia lahele sillapeana, et laiendada oma mõju laiemas Lääne-Aasia piirkonnas ja edendada seeläbi oma Euraasia integratsioonikavandeid.
Eelkõige on Hiina oma ambitsioonika, mitme triljoni dollari suuruse Belt and Road Initiative’iga (BRI) selles osas juhtpositsiooni võtnud. Pärsia laht on BRI-ga juba hästi integreeritud tänu kasvavale Hiina ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelisele energiakaubandusele ja Hiina kasvavatele investeeringutele kogu Pärsia lahe koostöönõukogu piirkonna tööstusparkidesse ja sadamatesse. Ülejäänud Lääne-Aasia konfliktid ja korralagedus on aga seni takistanud Hiina võimet teha piirkonnas olulisi BRI-investeeringuid.
Nagu märgiti 2022.aasta märtsi analüüsis Inside Arabia kohta, peab Hiina oma majanduslike huvide stabiilsust Pärsia lahes oma plaanide õnnestumise seisukohalt oluliseks ning näeb Hiina ja Pärsia lahe koostöönõukogu sidemeid eeskujuna laiema Lääne-Aasia stabiliseerimiseks BRI. Sel eesmärgil on Hiina toetanud Pärsia lahe koostöönõukogu juhitud jõupingutusi Jeemenis konfliktide lahendamisel ning on 2021.aasta märtsis esitanud ka viiepunktilise algatuse, kutsudes üles tegema kogu piirkonda hõlmavaid stabiliseerimispüüdlusi ja looma omamaise julgeolekuarhitektuuri.
Selles kontekstis on Iraani ja Saudi Araabia normaliseerimislepe Hiina jaoks suurepärane uudis. Ta kinnitab Pekingi ideed, et tema partnerlussuhted Pärsia lahes võivad olla lähtepunktiks kogu Lääne-Aasia stabiliseerimispüüdlustele; Lõppude lõpuks oli Teherani ja Riyadhi rivaalitsemine palju suurem sellistes kohtades nagu Jeemen, Liibanon, Süüria, Iraak ja Palestiina kui Pärsia lahes.
Pekingi kokkulepe ei olnud positiivne areng mitte ainult Hiina BRI-le, vaid ka Venemaa juhitavale rahvusvahelisele põhja-lõuna transpordikoridorile (INSTC). Nii nagu Moskva toetab BRI-d kui vahendit multipolaarsuse edendamiseks ja USA domineerimise vähendamiseks, on ta aktiivselt töötanud ka INSTC edendamise nimel, mis ühendab Indiat meritsi Iraaniga ning seejärel Aserbaidžaani ja Venemaa kaudu Põhja-Euroopaga.
Iraani ja Saudi Araabia vaheliste pingete rahunemisega saab INSTC kasu suurenenud majanduslikest võimalustest. Venemaa võib uurida selliseid võimalusi nagu oma kaubavahetuse suurendamine Pärsia lahega läbi Iraani INSTC kaudu ja lisaks ülejäänud Lääne-Aasiaga. Seega on Iraani ja Saudi Araabia kinnipidamine hea uudis Venemaa enda ühenduvusprojektidele ja piirkondlikele integratsioonipüüdlustele.
SCO tugevdamine
29.märtsil 2023 teatas Saudi Araabia oma kavatsusest saada dialoogipartneriks Shanghai Koostööorganisatsioonis (SCO), Hiina asutatud institutsioonis, mille eesmärk on edendada mitmepoolset julgeolekut ja diplomaatilist koordineerimist Euraasia regionaalsetes küsimustes.
SCO-sse kuuluvad juba Hiina, Venemaa, India, Pakistan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan ja Tadžikistan, hõlmates Hiina vahetust Euraasia naabrust Kesk- ja Lõuna-Aasias ning ka Venemaad.
Seoses Iraani jätkuva ühinemisega SCO täisliikmeks tooks Saudi Araabia liitumine dialoogipartnerina organisatsiooni ridadesse kaks Lääne-Aasia konfliktide lahendamise seisukohalt kõige olulisemat riiki.
Sellist SCO liikmelisuse, ulatuse ja asjakohasuse laiendamist taotlevad Hiina ja ka Venemaa. Moskva on pikka aega pidanud SCO-d ideaalseks platvormiks ühtse Hiina-Vene rinde esitamiseks USA huvide vastu. Selle varase näitena võib tuua SCO 2005.aasta juulis Astana tippkohtumise deklaratsiooni, milles nõuti USA sõjalise kohaloleku väljaviimist Kesk-Aasiast.
Seega annab SCO mandaadi laiendamine Lääne-Aasia küsimustele Moskvale võimaluse suruda peale Hiina-Vene koostööd USA vastu ka Lääne-Aasias, jätkates SCO-s sätestatud Euraasia partnerluse vaimus.
Riyadhi uued horisondid Euraasias
Väidetavalt on Saudi Araabia liikumine SCO poole väga kasulik nii Hiinale kui ka Venemaale. Tõestades oma kasulikkust viimaste jõupingutustele suurema, omavahel paremini seotud Euraasia kogukonna nimel, on kuningriigil ka hea positsioon Euraasias oma eesmärkide saavutamiseks, mis puudutavad Saudi Araabia rahvuslikke huve.
Näiteks võib Saudi Araabia kahekordistada oma plaane teha olulisi investeeringuid Kesk-Aasiasse, mis on osa Euraasia ruumist, mida Venemaa jälgib tähelepanelikult, et näha nende riikide tegevusmärke, mida ta peab oma Euraasia kujundusele vastandlikeks.
Kesk-Aasia vabariikide katsed mitmekesistada oma majandust naftast ja gaasist eemale pakuvad Riyadhile tulusaid investeerimisvõimalusi, kuna see otsib MbS-i megaprojekti Vision 2030 raames oma mitmekesistamise võimalust väljaspool energiat.
Lisaks saab Saudi Araabia kasutada oma kõrget mainet Hiina ja Venemaa ees, et hoida ära konkurentide võimalikku vastuseisu tema sammudele Euraasias. Selle näiteks on Riyadhi investeeringud Türkmenistani-Afganistani-Pakistan-India (TAPI) gaasijuhtme projekti, mis on rivaal naaberriigi Iraani enda ambitsioonidele tungida suurele Lõuna-Aasia gaasiturule.
Kui Riyadhil puuduks Euraasia mõistmine Pekingi ja Moskvaga, oleks Teheranil – mida peetakse Euraasia elutähtsaks riigiks – kiusatus tõstatada häiret oma tehingute pärast Ashgabatiga, kes ostab ka Saudi Araabia kaitsevarustust.
Kuningriigi Euraasia pöördepunkt
Liikumine mitmekesisema välispoliitika poole on olnud Saudi Araabia jaoks suhteliselt sujuv üleminek. Vaatamata oma suurele sõjalisele läbikukkumisele Jeemenis ja sellest tulenevatele julgeolekuprobleemidele on kuningriik olnud edukas uute partnerite leidmisel.
Võttes omaks Hiina ja Venemaa propageeritud Euraasia paradigma, suudab Saudi Araabia täita lüngad, mis ilmnesid oma välispoliitikas pärast strateegilise suhte katkemist Washingtoniga selles piirkonnas.
Lõppkokkuvõttes annab see kuningriigile paindlikkuse oma rahvuslike huvide elluviimisel, aidates samal ajal kaasa suurema eesmärgi saavutamisele, milleks on rohkem omavahel seotud Euraasia kogukond.
