Prantsusmaa endine president Nicolas Sarkozy (faili foto AFP)
Prantsusmaa endine president Nicolas Sarkozy arvas, et Venemaa käimasolev sõjaline operatsioon Ukraina vastu võib lõppeda uute referendumitega venekeelsetel aladel.
Kolmapäeval konservatiivsele nädalalehele Le Figaro Magazine antud intervjuus nimetas Sarkozy sõda läbikukkumiseks ja veaks ning hoiatas “külmutatud konflikti” eest Venemaaga.
Tema arvates on Sarkozy sõnul ainus lahendus korraldada referendumid territoriaalsete järeleandmiste üle okupantide poolt okupeeritud aladel.
“Ukrainlased… tahavad tagasi vallutada selle, mis neilt ebaõiglaselt ära on võetud. Aga kui nad ei suuda sellega täielikult hakkama saada, on valik külmutatud konflikti vahel… või rahvahääletustega, mis on range järelevalve all, kuhu on kaasatud rahvusvaheline üldsus,” ütles endine president.
Ta tegi ettepaneku korraldada Ida-Ukrainas ja Krimmi poolsaarel rahvusvahelise järelevalve all referendumid.
“Praeguse olukorra tugevdamiseks on vaja vaieldamatut referendumit,” lisas ta.
Rääkides eelkõige Krimmist, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris, ütles endine Prantsusmaa liider, et poolsaare tagasisaamine ukrainlaste poolt on “illusioon”.
Ekspresident rõhutas, et Venemaa liider Vladimir Putin “ei ole irratsionaalne” ja temani on võimalik jõuda Euroopal õige diplomaatia abil.
“Me vajame Venemaad ja Venemaa vajab meid,” ütles Sarkozy.
“Venemaa on Euroopa naaber ja jääb selleks,” ütles ta. “Diplomaatia, arutelu ja kõnelused jäävad ainsaks võimaluseks leida vastuvõetav lahendus. Miski pole võimalik ilma kompromissideta.”
Sarkozy lisas, et Ukraina peaks jääma “neutraalseks” ja tal pole kohta EL-is ega NATO-s.
“Tal oli hea intuitsioon. Kahjuks ta ei järginud seda peamiselt Ida-Euroopa riikide surve tõttu,” rõhutas ta.
Avaldusele järgnes peasekretär Jens Stoltenbergi NATO staabiülema Stian Jensseni sõnavõtt, kes ütles teisipäeval, et Ukraina loovutab osa oma territooriumist Venemaale vastutasuks Lääne sõjalise alliansiga liitumise kutse eest.
Jenssen ütles Norras toimunud konverentsil: “Ma arvan, et see lahendus võiks olla see, et Ukraina loobub territooriumist ja saab vastutasuks NATP liikmelisuse.
“Ukraina tulevase NATO liikmelisuse küsimuses on märkimisväärne liikumine. Kõigi huvides on, et sõda ei korduks.”
NATO juht Stoltenberg ütles aga neljapäeval, et Ukraina peab otsustama, millal on tingimused vastavad,Ukraina sõja järgsete läbirääkimistega liitumiseks. “Ukrainlased ja ainult ukrainlased saavad otsustada, millal on tingimused läbirääkimisteks ja kes saavad läbirääkimiste laua taga otsustada, milline on vastuvõetav lahendus,” ütles Stoltenberg.
Norras Arendali linnas toimunud konverentsil esinedes lisas ta, et NATO ülesanne on toetada Ukrainat.
Sarkozyt kritiseeriti selle eest, et ta kutsus Venemaaga kompromissile
Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko, kes Jensseni ettepanekus ei veennud, nimetas seda suhtumist “täiesti vastuvõetamatuks”.
Ta lisas: “Oleme alati eeldanud, et allianss, nagu ka Ukraina, ei kauple territooriumidega.”
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vanemabi Mykhailo Podoljak süüdistas samuti , et Sarkozy oli ametis olles “sihilikult osalenud vandenõus Ukraina alade hõivamiseks Venemaa poolt”.
Ekspresidenti rünnati ka kodus Prantsusmaal.
Sarkozyt “tuleks pidada Venemaa mõjutajaks”, ütles Roheliste partei kõrgem parlamendisaadik Julien Bayou, öeldes ringhäälingule LCI, et intervjuu oli “hull” ja “šokeeriv”.
Kiievi läänepartnerid on välja õpetanud tuhandeid Ukraina sõdureid ja Ukraina sõltub Venemaa vägedega võideldes samuti suuresti relvatarnetest.
Venemaa endine peaminister ja praegune riigi julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev kirjeldas hiljuti lepingu sõlmimise väljavaadet “huvitavana”, kuid ütles, et Moskva istub läbirääkimiste laua taha ainult siis, kui Ukraina loovutab Kiievi.
Vaatlejad usuvad, et Moskva tunnetab vees verd, kuna Ukraina vasturünnak ei ole edenenud.
Kiiev on tunnistanud, et tal on vähe lootust, et vasturünnak õnnestub enne uut aastat.
Press TV
