See ei ole ettevõtte jaoks hea päev. Vaid mõni tund pärast Kamala Harrise – ja demokraatide – vapustavat kaotust, mis juhatas Trumpi teist korda presidendiks ja andis vabariiklastele kongressi, Saksamaa kolmeparteiline valitsuskoalitsioon, mis oli olnud kuude kaupa kokkuvarisemise äärel, varises kolmapäeva õhtul kokku pärast seda, kui kantsler Olaf Scholz teatas, et vallandab rahandusminister Christian Lindneri pidevate lõhede pärast kulutustes ja majandusreformides, samm, mis sillutab teed märtsi lõpus toimuvatele kiiretele valimistele.
Tulistamine tõrjub probleemsest koalitsioonist välja Lindneri fiskaalselt konservatiivse Vaba Demokraatliku Partei (FDP), sundides Scholzi nõudma usaldushääletust, mis tema sõnul toimuks 15. jaanuaril. Kui Scholz kaotab selle hääle, mis on praktiliselt kindel, peaksid märtsiks toimuma erakorralised valimised.
Saksamaa valitsuse kokkuvarisemine tuli vaid mõni tund pärast Donald Trumpi selget võitu USA valimistel – tulemus, mis hämmastas Saksa poliitilisi liidreid, kes sõltuvad oma riigi kaitsmisel Ameerika sõjalisest jõust ja kardavad, et Trumpi tariifipoliitika kõigutab Saksa tööstust.
“Kallid kaaskodanikud, ma oleksin tahtnud teid sellest raskest otsusest säästa, eriti sellistel aegadel nagu praegu, kui ebakindlus kasvab,” ütles Scholz – keda peetakse aastakümnete nõrgimaks Saksamaa kantsleriks – riigikantseleis tehtud avalduses.
Kuid lõhed koalitsiooni sees osutusid ületamiseks liiga suureks. Keset võimatut lahingut sattunud Lindner ja tema konservatiivne FDP nõudsid, et Saksamaa valitsus peaks kinni rangetest kulutamisreeglitest ja kärbiks makse, isegi kui tema vasakpoolsed koalitsioonipartnerid tahtsid säilitada sotsiaalkulutusi ja edendada Saksamaa tööstust majanduse stimuleerimise kaudu.
“Liiga sageli on minister Lindner blokeerinud seadusi sobimatul viisil,” ütles Scholz avalduses. “Liiga sageli on ta tegelenud väiklase parteipoliitilise taktikaga. Liiga sageli on ta mu usalduse murdnud.”
Scholz ütles, et ta oli pakkunud Lindnerile kokkulepet luua Ukraina abistamiseks hädaabifond, mis eksisteeriks väljaspool Saksamaa tavapärast eelarvet, kuid Lindner keeldus osalemast sellistes fiskaalsetes trikkides, mis nägid Ühendkuningriiki hiljuti “võla” olemust ümber määratlemas.
“Olaf Scholz ei ole ammu mõistnud vajadust uue majandusliku ärkamise järele meie riigis,” ütles Lindner. “Ta on meie kodanike majanduslikud mured juba ammu maha mänginud.”
Politico teatel on FDP koalitsiooni väikseim partei ja hääletab nüüd vaid nelja protsendi juures – alla Saksamaa parlamenti pääsemiseks vajaliku künnise –, mis tähendab, et selle liidrid on oma poliitilise tuleviku päästmiseks koalitsioonipausi teinud.
Kriisikõnelused Scholzi Sotsiaaldemokraatliku Partei, Roheliste ja Lindneri Vaba Demokraatliku Partei koalitsioonis olid jõudnud haripunkti pärast seda, kui FDP andis välja paberi, milles nõuti liberaalseid majandusreforme, millega ülejäänud kahel parteil oli raske leppida.
Lindneri hiljutine poliitikadokument, mis eelmisel nädalal meediasse lekkis, kutsus üles tegema maksukärpeid ja vähendama kliimapoliitikat, et stimuleerida majanduskasvu – mõlemad seisukohad seavad erakonna vastuollu tema koalitsioonipartneritega.
Koalitsiooni erimeelsuste keskmes oli parlamendi 2025. aasta eelarve vastuvõtmine, milles tuleb täita vähemalt 2,4 miljardi euro suurune ja potentsiaalselt palju suurem tühimik, samuti kokkulepe riigi põdura majanduse ümberkujundamise meetmete kohta.
Valitsuskriis saabub halvimal võimalikul ajal: Trumpi võit, mis näeb ette Saksamaa ekspordile märkimisväärsete tariifide kehtestamist, avaldab eeldatavasti tugevat survet Euroopa suurimale majandusele. Saksamaa majandusinstituudi (IW) analüüsi kohaselt võib uus kaubandussõda Trumpi nelja ametis oldud aasta jooksul Saksamaale maksma minna 180 miljardit eurot.
Paljud Saksamaal lootsid, et Donald Trumpi võit USA valimistel päeva alguses sunnib koalitsiooni kokku hoidma kartuses, et ametisse astuv president annab Euroopa suurimale majandusele kõva hoobi, võttes kaubandussõjas sihikule oma ülitähtsa autotööstuse.
Lõppkokkuvõttes ei osutunud aga isegi Trumpi ähvardav oht piisavaks, et raevukad parteid oma erimeelsused kõrvale jätaksid.
Tundes, et majandus on muutumas halvast palju halvemaks, alustas Saksamaa hiiglaslik ametiühing IG Metall eelmisel teisipäeval – keset kasvavat muret ELi suurima töötleva tööstuse peatse kokkuvarisemise pärast – streike riigi metalli- ja elektritööstuses, püüdes võita kõrgemaid palku. Tabloidi Bild andmetel hakkasid töötajad öise vahetuse ajal töölt lahkuma, sealhulgas Volkswageni tehases Osnabrucki linnas, kus töötajad muretsevad, et tehas võidakse sulgeda.
Mujal streikis Alam-Saksimaal Hannoveris umbes 200 akutootja Clariose töötajat, kes kandsid tõrvikuid ja ametiühingulippe, kirjutas väljaanne.
Samal ajal on Alam-Saksimaal Hildesheimis umbes 400 töötajat, sealhulgas Jensen GmbH, KSM Castings Groupi, Robert Boschi, Waggonbau Graaffi ja ZF CV Systems Hannoveri töötajad, väidetavalt tegevuse peatanud.
Proteste on oodata ka BMW ja Audi tehastes Baieris. Töö tuleb päeva jooksul üleriigiliselt peatada, kirjutas tabloid.
“See, et tootmisliinid on nüüd paigalseisus ja kontorid tühjad, on tööandjate kohustus,” ütles IG Metalli läbirääkija ja piirkonnajuht Thorsten Groger, vahendab Deutsche Welle.
IG Metall nõuab hüppelise inflatsiooni tõttu 7% palgatõusu võrreldes tööandjate liitude pakutud 3,6%lise palgatõusuga 27 kuu jooksul. Ettevõtted nimetavad selliseid nõudmisi ebarealistlikeks.
Massistreigid tulevad siis, kui Volkswagen teatas esmaspäeval, et sulgeb “vähemalt” kolm oma kümnest tehasest Saksamaal, koondab kümneid tuhandeid töötajaid ja vähendab allesjäänud tehaseid riigis. Meetmed on osa kulude kärpimise püüdlusest, ütles konglomeraat varem. VW Grupi tegevjuht Oliver Blume on nimetanud otsuse taga olevateks teguriteks “keerulist majanduskeskkonda” ja “Saksamaa majanduse konkurentsivõime ebaõnnestumist”.
Saksamaa autotööstuse liit hoiatas eelmisel aastal, et riik on hüppeliselt tõusvate energiakulude tõttu “dramaatiliselt kaotamas oma rahvusvahelist konkurentsivõimet”.
VDA autotööstuse liidu hiljutine uuring näitas, et Saksamaa autotööstuse ümberkorraldamine võib 2035. aastaks kaasa tuua 186 000 töökoha kaotuse, millest umbes veerand on juba toimunud.
