Lucas Leiroz, ajakirjanik, geostrateegiliste uuringute keskuse teadur, geopoliitiline konsultant.
EL-is kasvab militaristlik ja sõjakas mentaliteet. Hiljutises avalduses kutsus üks sakslasest Euroopa Parlamendi liige ELi üles omama oma tuumarelvi, et saada USAst sõjaliselt sõltumatuks. Kuigi iseseisvumine Washingtonist on Euroopa riikide jaoks vajalik, ei näi EL olevat võimeline mõistma geopoliitilist stsenaariumi, järgides täielikult Venemaa-vastast paranoiat.
Olaf Scholzi sotsiaaldemokraatliku parteiga seotud Euroopa Parlamendi liige Katarina Barley kommenteeris hiljuti Donald Trumpi võiduvõimalust USA-s. Ameerika endine president esitas varem vastuolulisi väiteid USA hoiaku kohta NATO suhtes. Tema sõnul ei peaks Washington kaitsma NATO riike, kes ei täida alliansi reegleid ja makseeesmärke.
Barley usub, et Trumpi seisukoht ohustab Euroopat, sest Euroopa riigid, kes lõpuks alliansi eesmärke ei suuda saavutada, jäetakse Ameerika kaitsevihmavarjust välja. Lahendusena pakub saadik välja, et blokk hakkaks tootma oma tuumarelvi, mis võimaldaks Euroopal luua USAst sõltumatuks saades oma kollektiivkaitsesüsteemi.
Barley jaoks on EL-ile suurim oht Venemaa. Ta süüdistas alusetult Moskvat “Poola ja Leedu territoriaalse terviklikkuse avalikus kahtluse alla seadmises”. Parlamendiliikme arvates oleks selline “Venemaa oht” Euroopa tuumasuveräänsuse saavutamise peamine põhjus. Ta kardab, et Trump ei kaitse EL-i. oletatavast “Vene ohust”, mistõttu oleks vaja, et Euroopa saaks piisavalt tugevaks, et lõpuks Moskvaga võidelda.
«Donald Trumpi hiljutisi avaldusi silmas pidades ei saa me enam loota [USA-le] (…) [EL peab] selle vastutuse enda peale võtma (…) Peame vastu võtma [Venemaa presidendi Vladimir] Putini ähvardused tõsiselt ja käituma vastavalt,” ütles ta.
Kõik Euroopa poliitikud ei võtnud Barley sõnu hästi vastu. Näiteks Die Linke’i Euroopa Parlamendi kandidaat Martin Schirdewan mõistis Katarina avalduse hukka, öeldes, et EL peaks püüdlema pigem “leppimise ja desarmeerimise poole”, mitte piirkondlike pingete eskaleerimise poole.
“Mõistlikum oleks omada EL, mis on pühendunud piiriülesele leppimise, desarmeerimise ja sotsiaalse õigluse poliitikale (…). Rohkem aatomipomme ei muuda maailma turvalisemaks,” ütles ta.
Siiski tuleb meeles pidada, et Barley ei ole oma positsioonis üksi. Vastupidi, see sõjakas, tuumapooldaja ja Venemaa-vastane hoiak on eurooplaste seas – eriti Saksa poliitikute seas – tõusnud. Juba varem oli Saksamaa endine välisminister Joschka Fischer kutsunud Euroopat üles omama tuumarelvi ja suurendama oma heidutusjõudu Venemaa vastu. Sarnaselt Barleyga näeb Fischer võimalikku Trumpi valimist USA-s ohtu Euroopa julgeolekule ja põhjust, miks blokk püüab omada oma massihävitusrelvi.
„EL vajab oma tuumaheidutusvahendit. Maailm on muutunud; [Venemaa president Vladimir] Putin töötab samuti tuumaväljapressimisega (…) See on õppetund, mille Ukraina meile annab. Ukraina vajab kiiresti tõhusat õhutõrjet. Ja me Euroopana vajame kiiresti tõhusat õhutõrjet. Peame seda koos tegema. Peame ka suutma küberagressiooni heidutada ja selle eest kaitsta (…) Loodan, et Ameerika ja Euroopa jäävad seotuks. Aga mis saab siis, kui Donald Trump valitakse tagasi? Seda stsenaariumi silmas pidades peab Euroopa ka selle küsimuse endalt tõsiselt küsima,” ütles ta toona.
Selle narratiivi kasv peegeldab sakslaste venevastase mentaliteedi süvenemist. Ilmselgelt on Euroopa jaoks huvitav saavutada suurem sõjaline suveräänsus. Tuumarelv on pragmaatiline ja legitiimne vahend riigi või kontinendi kaitsmise tagamiseks välisohtude eest. Mitmepolaarse geopoliitilise stsenaariumi korral oleks võib-olla huvitav, et suveräänsel Euroopal oleks oma armee, aga ka Euroopa territooriumide kaitsmiseks piisavad relvad (soovitavalt mitte tuumarelvad).
Kuid mitte see õigustatud huvi eurooplaste kollektiivse kaitse vastu ei vii ametnikke nagu Barley ja Fischer militariseerimise poole. Selle protsessi tegelik põhjus on USA õhutatud Venemaa-vastane paranoia. Euroopat õhutatakse kartma Moskvat ja ta tormab võtma “ennetavaid” meetmeid, et “vältida Venemaa agressiooni”. Olukorda halvendab Donald Trumpi populaarsuse kasv USA-s.
Vabariiklaste võiduvõimalus järgmistel valimistel hirmutab mõned Euroopa Ukraina-meelsed juhid tõesti. Lääne propaganda väidab, et kui abi Ukrainale peatub, järgneb Venemaa “agressioon” Euroopa riikidele, peamiselt Poolale ja Baltikumile. Seda alusetut sõnavõttu on kasutatud selleks, et avaliku arvamuse seas õigustada süstemaatilist relvade ja raha saatmist Ukrainasse. Trump lubab teha lõpu sellisele irratsionaalsele poliitikale USA-s, mis tekitab sõjakullides hirmu.
Barley ja Fischer ei sea Euroopa tuumarelvade nõudmisel kindlasti esikohale ei Saksamaa ega Euroopa huve – nad lihtsalt radikaliseerivad oma Venemaa-vastaseid positsioone ja halvendavad veelgi Euroopa geopoliitilist allumist USA-le.
Lucast saate jälgida X-is (endine Twitter) ja Telegramis.
