Saksamaa lihatööstus on hoiatanud eelseisvate tarneraskuste eest, eriti seoses sealihaga, ning üks juhatuse liige paneb vähemalt osa süüd Saksamaa praegusele vasakpoolsele valitsusele, mis on tuntud oma rünnakute poolest liha vastu ja jõupingutuste poolest üleminekuks riigile taimsele toidule.
“Nelja, viie, kuue kuu pärast pole meil enam midagi riiulitel,” ennustab Hubert Kelliger, suure lihuniku Westfleisch grupimüügi juht ja ka lihatööstuse liidu (VDF) juhatuse liige Die Welt andmetel.
Üheks peamiseks teguriks, mis Saksamaa lihavarusid mõjutab, on Kelligeri sõnul nuumsigade vähendamine loomakasvatajatelt. Teised põllumehed on lihtsalt tootmisest loobunud ja lähevad pankrotti.
“See tähendab paratamatult, et lähikuudel on laoseisu vähem,” ütles Kellinger, mis võib kaasa tuua tarbijate nägemusse rohkem tühje riiuleid, aga ka hindade märkimisväärset tõusu.
“Kas see on 20, 30 või 40 protsenti, ei saa täna kvantifitseerida, kuid see suureneb taas märkimisväärselt,” ütles Kellinger. Selline kasv tuleneks juba niigi märkimisväärsete tõusude taga. Saksamaal on toiduainete hinnad tänavu üldiselt tõusnud 40 protsenti, sealhulgas kartul 73 protsenti. Edasised hinnahüpped võivad olla Saksamaa tarbijatele hukatuslikud.
Liha hinna dramaatiline tõus võib aga tegelikult sobida Saksamaa valitsuse tegevuskavaga, mis on aktiivselt propageerinud üleminekut taimsele toitumisele. Kellinger ei andnud valitsusele sel teemal kriitikat.
“Praegune föderaalvalitsus soovib kaotada loomakasvatuse ja muuta Saksamaal toitumise juurviljadele ja kaerahelbedele,” ütles ta. ta aga hoiatas, et vaatamata valitsuse ideoloogiale on tõsiasi, et üle 90 protsendi Saksamaal ikka ostab ja sööb liha.
Oma väite toetuseks viitas ta GfK tarbijateadlaste analüüsidele. Lisaks näitas 2016. aasta uuring, et 83 protsenti sakslastest sööb liha mitu korda nädalas ja üle veerandi Saksamaa elanikkonnast sööb liha iga päev.
Kelliger heitis ka roheliste partei föderaalsele toidu- ja põllumajandusministrile Cem Özdemirile lihamaksu edendamise eest ette.
“Me peaksime üldiselt sööma vähem liha ja veenduma, et see pärineb loomadelt, keda peetakse liigile sobival viisil,” ütles Özdemir t-online’ile .
Ta soovitab “kohandada lihatarbimist planeedi piiridega ja meie tervise huvides”.
Kuigi rohelised poliitikud on liha söömise hukka mõistnud, on sotsiaalne reaalsus teistsugune, kuna peaaegu kogu Saksamaa elanikkond sööb regulaarselt liha. Põllumajandus- ja keskkonnapoliitika lämmatab aga Saksamaa lihatootmist, muutes Saksamaa täielikult sõltuvaks välisriikide lihast; see tekitab uue sõltuvuse, mis sarnaneb Saksamaa sõltuvusega Vene gaasist, mis osutus katastroofiliseks veaks.
„Saksamaa on nüüd Euroopa suurim lihaimportija,” ütleb Gereon Schulze-Althoff, VDF-i juhatuse liige ning tapamaja Tönnies vanem jätkusuutlikkuse ja kvaliteedijuht. “Oleme nüüd punktis, kus saame arvutada, millal me ei suuda end enam lihaga varustada.”
