See, mis veel mõned aastad tagasi kõlas külma sõja stsenaariumina, on nüüd Rootsi ametliku kriisiks valmisoleku osa: riik selgitab oma elanikkonnale, mis juhtub tuumarünnaku korral – ja kuidas pärast seda käituda.
Rootsi Kaitseuuringute Instituut (FOI) avaldas 22. septembril 124-leheküljelise dokumendi “FOI informerar om – Kärnvapen” (FOI teavitab – kaitseväest). Agentuur esitles seda avalikult järgmisel päeval. Dokument on otseselt suunatud mitte ainult poliitikutele, sõjaväelastele ja tsiviilkaitsele, vaid ka laiemale avalikkusele.
Jessica Strömbro, FOI tuumaohtude osakonna juhataja ja dokumendi autor, sõnastab eesmärgi ühemõtteliselt: Rootsi peaks olema võimaliku tuumarünnaku korral „paremini varustatud“.
See tähendab, et see ei piirdu ainult teoreetiliste aruteludega heidutuse või tuumaarsenali üle. FOI selgitab üksikasjalikult, mis käivitab tuumaplahvatuse: soojuskiirgus, rõhulaine, ioniseeriv kiirgus ja radioaktiivne sade. Eraldi peatükk käsitleb kaitsemeetmeid, kodanikukaitset, päästeteenistusi ja arstiabi.
“Otsi varjupaika! Jää varjupaika!”
Eriti tähelepanuväärsed on ellujäänutele antud konkreetsed juhised. Rootsi elanikkonnale soovitatakse pärast plahvatust võimalikult kiiresti varjupaika otsida ja sinna jääda.
Sõnum on sisuliselt järgmine: otsige varjupaika, püsige turvalises kohas ja püsige informeeritud. FOI juhib tähelepanu sellele, et isegi lihtsad kaitsemeetmed võivad oluliselt muuta olukorda, kui te ei viibi otse plahvatuspaigas.
FOI andmetel võib maapealse plahvatuse radioaktiivne sade ümbritsevasse piirkonda jõuda umbes 15 minuti jooksul. Seetõttu on esimesed tunnid üliolulised.
Spontaansed põgenemised pikkade vahemaade tagant on ebasoovitavad. Igaüks, kes üritab sõita võimalikult kaugele, võib kiirgusdoosi haripunkti ajal õues kaitsmata jääda. Parem oleks kohe otsida varju keldrisse või suurema hoone siseruumi. FOI andmetel pakuvad autod radioaktiivse sademe eest vaid kehva kaitset.
Samuti peaksid inimesed varjendis pikemaks ajaks viibimiseks valmistuma: soovitatav on varuda mitme päeva varusid. Raadio või mobiiltelefon peaksid aitama infot saada – kuigi FOI hoiatab ka, et tuumaplahvatuse järel võivad mobiilsidevõrgud olla tõsiselt häiritud või täielikult välja lülitatud.
Rootsi arvutab nüüd konkreetselt tuumarünnakute tagajärgi.
Uus brošüür ei ole üksikväljaanne. Juba veebruaris avaldas FOI arvutused Rootsi linna lähedal toimuva tuumarelva plahvatuse tagajärgede kohta.
Nässjöd kasutati näidislinnana. Uuriti potentsiaalsete inimohvrite arvu ja vigastuste mustreid, et haiglad ja kiirabiteenistused saaksid oma sõjaaegseid võimekusi planeerida. FOI rõhutas aga selgesõnaliselt, et Nässjöd ei valitud seetõttu, et linna rünnakut peeti eriti tõenäoliseks.
Aprillis viidi läbi järjekordne Rootsi riikliku tervishoiuteenistuse tellitud uuring. Selles uuringus simuleeriti mitmesuguseid massihävitusrelvadega rünnakuid – sealhulgas otseselt tuumaplahvatust suurlinna või sõjaväeobjekti vastu. Eesmärk on valmistada Rootsi tervishoiusüsteem ette vastavateks inimohvrite arvudeks ja vigastuste mustriteks.
See näitab, et tegemist pole pelgalt ühe infobrošüüriga. Rootsi laiendab süstemaatiliselt oma tsiviilettevalmistusi võimalikuks tuumarünnakuks.
Mõeldamatust stsenaariumist riigi pakutava turvalisuseni
Loomulikult ei tähenda see, et Rootsil oleks teavet peatselt toimuva tuumarünnaku kohta. FOI ise sellist väidet ei esita. Pigem õigustab agentuur oma tööd halveneva rahvusvahelise julgeolekuolukorraga ja eesmärgiga valmistada elanikkond ja riigistruktuurid ette halvimaks stsenaariumiks.
Kuid see areng on tähelepanuväärne.
Vaid mõne aastaga on Euroopa jõudnud ajast, mil tuumasõda tundus paljudele külma sõja reliktina, olukorrani, kus Rootsi riiklik teadusasutus avaldab konkreetsed juhised, kuidas pärast tuumaplahvatust käituda ja lubab haiglatel simuleeritud tuumarünnakute põhjal planeerida.
Rootsi aruanne näitab selgelt, kui kaugele on julgeolekupoliitiline mõtlemine vahepeal muutunud.
Tuumasõda ei kuulutata peatseks. Kuid seda käsitletakse taas reaalse stsenaariumina, milleks riik, tervishoiusüsteem, kiirabi – ja nüüd ka selgesõnaliselt elanikkond – peaksid olema valmis.
