Rootsi nõustus neljapäeval andma välja Türgi kodaniku, keda Türgi valitsus otsib, et saada Ankara heakskiit USA juhitava sõjalise liidu NATOga liitumiseks.
See juhtus päev pärast Soome liitumist NATOga, saades selle 31.liikmeks. Rootsi ja Soome taotlesid sõjalise liiduga liitumist seoses Venemaa operatsiooniga Ukrainas, kuna kardeti sõja laienemist Euroopasse. Vaatamata Stockholmi kokkuleppele Ankaraga anda välja 2016.aasta ebaõnnestunud riigipöördekatsega seotud kurdi rühmituse väidetav kaaslane, lükkas Rootsi tagasi Türgi taotluse anda välja rohkem kahtlusaluseid.
Türgi on Rootsit aastaid klassifitseerinud kurdi võitlejate jaoks “turvapaigaks”, kuna nad on varem võimaldanud sissepääsu Kurdistani Töölispartei (PKK) liikmetele, mida Ankara peab USA ja Ühendkuningriigi kõrval terroriorganisatsiooniks. Türgi peab PKK-d vastutavaks 2022.aasta novembris Istanbuli pommirünnakus.
Eelmisel aastal mõistis Turkiye kohtusüsteem peagi välja antud Türgi kodaniku Omer Altuni 15 aastaks vangi. Rootsi peab tema süüdimõistvaid otsuseid aga “pettusega samaväärseks”.
Rootsi justiitsministeerium väidab, et väljaandmises lepiti kokku tingimusel, et Altunile võimaldatakse õiglane uuesti läbivaatamine. Rootsi ülemkohus kiitis väljaandmise heaks 30.märtsil.
“Valitsus jagab ülemkohtu hinnangut, et miski ei takista Omer Altuni väljaandmist Türgile,” teatas ülemkohus.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan seadis varem Stockholmi ja Helsingi ühistaotluste toetamiseks ranged tingimused, nõudes Rootsilt kümnete peamiselt kurdidest kahtlustatavate väljaandmist, et Ankara süüdistab kas “terrorismis” või seotuses 2016.aasta ebaõnnestunud riigipöördega.
Ent pärast seda, kui rühm Rootsi kodanikke riputas avalikus ruumis eksponeerimiseks üles Erdogani kuju ja paremäärmuslik poliitik põletas Ankara Stockholmi saatkonna ees Koraani, seadis see veelgi ohtu Rootsi katse NATOga liituda.
Rootsi politsei otsus lubada Koraani põletamise protesti korraldada kutsus mõni kuu varem Ankarast raevukalt vastukaja, kuna Türgi tühistas Rootsi kaitseministri kavandatud visiidi ja kutsus Rootsi suursaadiku riietuma.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price ütles vastuseks vihakuriteole, et Koraani põletamine võis olla sabotaaž NATO ühtsuse vastu. “Paljude jaoks pühade raamatute põletamine on sügavalt lugupidamatu tegu,” ütles Price eelmisel esmaspäeval ajakirjanikele, nimetades seda “tõrjuvaks”, “vastikuks” ja “alatuks”.
