Roland Mere mõtiskleb oma blogis isekesi semutsemisest pollitiliste ametikohtade üle:
1. veebruaril, üks kuu enne valimisi, otsustas Delfi meedia tuletada rahvale meelde Keskerakonna lepingut Ühtse Venemaaga. Kahju, et seda teeb meediagrupp, kes nimetab ennast nii: AS Ekspress Grupp on Baltimaade juhtiv meediakontsern,,.
Aga olgu. Sellega tõestab Baltimaade juhtiv meediakonsern ennast lugejale kui sülemeediat, seega allolev, isikustatud teema, ei saa kuuluda Delfi poolt meeldetuletatuks.
Vähem, kui aasta tagasi tekkis üleöö uus võimalus veidikenegi teistmoodi mõtlejatele, või siis soovikorral ka lihtsalt ebameeldivatele ,,urgitsejatele,, malakat anda, sildistada ja häbivääristada. Ei läinud kaua aega mööda sõja algusest Ukrainas, kui tekkisid esimesed selfitajad ja eneseupitajad. Läinud kevadel hakkas mulle silma natuke ebatavaline väljaütlemine, kus Saaremaa vallavolikogu esimees lausus ühe volikogu liikme kontekstist väljavõetud jutu kohta, et kui ta ise volikogust ei lahku, siis küll me midagi välja mõtleme. Väljaütlemisest võib aru saada, et volikogu esimees peab ennast volikogu liikmetele tööandjaks. Kui tahab sõlmib lepingu ja kui tahab ei sõlmi.
Umbes samamoodi teema oli üleval ka Mart Helmega, kui keegi sallija, Geete Kauge, otsustas, et ta mõnda inimest siiski ei salli ja seetõttu ei tohiks ka see inimene (Mart Helme) olla liige Riigikogus. Tähelepanu väärne on muide asjaolu, et Mart Helme petitsioonile kirjutas alla ka staararst Karmen Joller.
Oleks Karmen Joller tõepoolest tuttav ühiskonna õiguste alustega, siis oleks ta selgitanud aktivist Geetele, et päris nii ei saa ja et isegi Louis XIV-ndal ei olnud selliseid õigusi ning parlamendi liikmele annab töö ikkagi valija. Aga loodan, et tulevase riigikogu liikmena õpib perearst Joller ka natuke riigi õiguse aluseid ja tutvub Riigikogu liime staatuse seadusega.
Seoses eelpool mainitud volikogu esimehe väljaütlemisega meenusid mulle mõne aasta tagused arutelud teatud seltskonnas, kui arutati muuhulgas uue juhatuse liikme määramist AS Saarte Liinidesse. Üheks soovijaks oli ka Jaanus Tamkivi, kes soovis oma ametiaega pikendada veel üheks perioodiks. Mõned teemasse kaasatud olid tema kandidatuurile siiski vastu tuues esile tema eelneva määramise nii sellele kui ka eelnevatele ametikohtadele ning samas ka tema kogenematusele ettevõtluses vaatamata tema nn kogemusele poliitikas.
Vestluse käigus tõdeti, et Tamkivi oli 2002 kuni 2007 Saarte Liinid nõukogu liige, hiljem kultuuriminister ja riigikogu liige. Ootamatult teatas Tamkivi oktoobris 2014 et Riigikogus enam ei kandideeri ( teadagi miks) ja on otsustanud pärast pikaajalist poliitikukarjääri vahelduseks ka ettevõtlusvaldkonda suundumist. Täpsemalt ei soovinud ta aga oma plaanidest veel rääkida. «Las need asjad settivad veidi,» sõnas ta. Kui inimesed jäid nüüd ootama, et kas Tamkivi loob mingi uue ettevõtte siis pidid nad paraku pettuma. Nimelt pidas Tamkivi ettevõtlusvaldkonna all silmas riigi omanduses oleva aktsiaseltsi Saarte Liinid palga eest töötamist.Siin tasub märkimist, et reaalselt on ettevõtja siiski ettevõtte omanik ja mitte omaniku poolt palgatud juhatuse liige vaatamata asjaolule, et leping on sõlmitud mitte töölepingu seaduse alusel vaid äriseadustiku alusel.
https://www.postimees.ee/2968733/jaanus-tamkivi-loobub-tipp-poliitikast-ari-kasuks
Pool aastat pidi Tamkivi ootama koha vabanemist ja 28. ndal märtsil 2015 määratigi Tamkivi Saarte Liinid juhatuse liikmeks. Selles ei olnud iseenesest midagi ebatavalist ei 2015 ja ka tänase aasta arusaamiste järgi, et kui Reformierakonna liige soovib Reformierakonna valitsemise ajal riigiettevõtte juhatusse, siis ilmselt ta selleks ka saab. Seda enam, et Tamkivi oli sadamaid suhteliselt tihti näinuid.
Nõukogu liikmed olid tollal Ain Seppik -REF, Ain Tatter- MKM, Taivo Linnamägi- MKM, Marek Uusküla, Jüri Saar- endine Saare maavanem, endine Tallinna sadam nõukogu liige, Kaido Kaasik-Isamaa, 2011-2017 Saare Maavanem. Nagu näha koosnes nõukogu suuresti Saare Maavanematest.
Kuna Tamkivi määrati mõni kuu varem, ehk 2015 jaanuaris ka Tallinna sadama nõukogu liikmeks, siis sattusid nii Tamkivi kui ka Jüri Saar täiesti juhuslikult ka Tallinna Sadama nõukogu liikmeteks Tallinna Sadama korruptsiooni hiilgelaegadel.
6. märts 2020 teatas AS Saarte Liinid taaskord, et otsib juhatuse esimeese ja juhatuse liikme tähtaja möödumise tõttu uusi kandidaate, mille peale teatasid mõlemad persoonid oma soovist jätkata. Tamkivi oli ka jätkamiseks vajaliku eeltöö ära teinud.
Nimelt olid selleks ajaks AS Saarte Liinid nõukogu liikmeteks sellised inimesed, kes on kas senini võlgu Tamkivile või on nende vahel toiminud kuni 35 aastane sõprus. Eeskätt nõukogu esimees Toomas Vainola. Eelnimetatu on Tammkivi nn ,,kursavend,, TPI päevilt. Mõlemad lõpetasid 1983 aastal tsiviilehituse erialal. Ei oska seda sidet sügavamalt välja tuua, kuna ei ole ei ehitusvaldkonnas ega selles seltskonnas kunagi osalenud, kuid inimestele tundus, et käsi peseb kätt.
Hoopis teine teema on , mis puudutab teist juhatuse liiget Riho Printsi. Prints töötas aastaid Pärnu sadamas sadamakaptenina ajal ( üheksakümnendatest kuni 2006) mil sadama direktoriks oli Peeter Volkov. Paraku Rein Kilgi mõju suurenemisega Pärnu sadama omanike ringis hakkas ka Peeter Volkovi resumee nõrgenema. Asi päädis sellega et Peeter Volkov sunniti Pärnu Sadamast lahkuma 2007. aastal kuid pea koheselt asus ta Keskonna inspektsiooni peadirektori ametikohale. Ametikohale määras teda tollane keskonnaminister ja vana sõber Jaanus Tamkivi.
Rõhutan- määras, mitte ei otsustatud konkursi korras. Ka Volkov ise on tunnistanud, et Tamkivi ise kutsus ta keskonnainspektsiooni ja konkurssi ei korraldatud, kuigi Tammkivi väidab, et konkurss siiski toimus.
Volkov Pärnu Postimehes:
Kuidas juhtus, et teist sai riigi tippametnik? Kokkusattumus. Sadamas hakkas mul 2007. aastal töö otsa saama. Tollane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Kuressaare kunagine linnapea, keda tundsin Kuressaare sadama arendamise ajast, olles olnud tollal sadamanõu kogu liige, tegi mulle ettepaneku tulla keskkonnainspektsiooni peadirektoriks. Keegi löödi eest ära, et teile koht vabaks teha. Ei löödud kedagi. Eelkäija läks ise, omal soovil minema ja koht oli vaba. Tegelikult kõhklesin tükk aega, et kas minna riigitööle või jääda ettevõtlusse. Otsustasin riigitöö kasuks, kuigi tööle võeti mind aastase katseajaga. Konkurssi peadirektori kohale ei tehtud, sest tollal ei pidanud seda tegema.
Riho Prints endine Peeter Volkovi alluv Pärnu Sadamas ja hilisem Saarte Liinide nõukogu liige teeb Tamkivi/Volkovi korraldusel otsuse kohe kindlasti Tamkivi kasuks. Aga midagi seal juhtus. Ei tea kas Prints Vainola tandem osutus nõrgemaks kui Tatter Hein tandem aga Tamkivi siiski järgmiseks perioodiks Saarte Liinide juhatuse liikmeks siiski ei osutunud. Aga ka mis edasi?
2020 aasta kevadel, kui selgus, et Tamkvi jäi töötuks ja tulemas olid 2021 KOV valimised oli reformierakonnale täiesti selge, et kui Tamkivile head töökohta, mis ka silma paistaks ei leia, siis tuleb ka tema häältesaak Saaremaa valla volikogu valimistel kasinavõitu. Seetõttu tuli leida lahendus vangerduse näol sest ainult ,, imperaatorile lähedalseisev isik” saab piisavalt hääli. Selleks on olemas selline raamat nagu Reformierakonna ringkaitse käsiraamat. Lahendus leiti järgnevas.
26. veebruaril 2021 teatas Reformierakonda kuuluv Tiiu Aro, et esitas lahkumiseks avalduse ja volikogu valis uueks esimeheks kunagise Kuressaare linnapea ja riigikogu liikme, praeguse volikogu liikme Jaanus Tamkivi, kes kuulub samuti Reformierakonda. Osaliste kinnitusel on tegemist Reformierakonna sisemiste vangerdustega sügisesteks kohalikeks valimisteks. Tiiu Aru, kes oli viimases volikogus halvasti varjatud pisarates teatas hiljem, et “Kuna meil on niimoodi kokkulepitud, et meil on uus järgmiste valimiste juhtiv jõud, siis oli minul mõistlik lahkuda,” “See oli Tiiu Aro poliitiline otsus,” lisas ta.
Ja oligi leib lauale jälle mõneks aastaks kindlustatud.
Mõningad varasemad väljaütlemised meie volikogu esimehe poolt:
J. T.: Reformierakonna poolt saan kindlasti lubada valla juhtimist kvaliteetselt ja tasemel.
J. T: Usun, et see meelehea teema on ilmselt jäänud aastakümnete taha. Ma ei tahaks küll uskuda, et keegi tänapäeval üritaks raha eest hääli osta.
Sillast Muhu ja mandri vahel:
Tänavu 5. aprillil ametisse asunud valitsusliidu programmis on lubadus, et viime lõpule Saaremaa püsiühenduse keskkonnamõjude ja tasuvuse uuringud. Uuringu tulemustele tuginedes alustame püsiühenduse rajamist eesmärgiga saada see valmis 2015. aastaks. .Uuringu tulemustele tuginedes alustame püsiühenduse rajamist eesmärgiga saada see valmis 2015. aastaks. See on Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühine lubadus, tagamaks Eesti tasakaalustatud areng. (29.05.2007 Meie Maa)
Seega – püsiühenduse loomiseks on poliitiline tahe ja valijate toetus olemas, tööd võivad alata ja teatud määral ongi need juba alanud. (29. mai 2007)
J.T: Kuigi põhjalikud uuringud ja analüüsid seisavad alles ees, on minu esimene valik sild. Keskkonnaministrina pean oluliseks tasakaalustatud tulevikku 29. mai 2007 (www.reformierakond.ee)
Meretuuleparkidest:
JT: Saame kaardile tuua täiesti uue turismivormi – tuulikuturismi (29.03.2022 Meie Maa) Kommentaariks juurde, et see väljaütlemine on juba rohkem Salomon Vesipruuli laadne ulmeproosa.
J.T: Energia tootmine merel aitab kinnistada Saaremaa kui „mereriigi“ kuvandit läbi merele avatuse ja merekultuuri. (29.03.2022 Meie Maa)
Kokkuvõtteks: Tundub nagu anektoot, kuid asi on ikkagi võetud elust enesest nagu ka allolevas loos.
Kindrali poeg küsib oma isalt:”Issi kas mina võin ka kindraliks saada Kindral vastab:”Muidugi, pojake, võid sa kindraliks saada. Kasvad suuremaks, lõpetad kooli, astud sõjakooli, peale seda õpid veel kõrgemas sõjakoolis, teenid natuke ning saadki kindraliks. “Aga kas ma marssaliks võin saada?” Kindral: “Ma arvan, et vist mitte.” “Aga miks, issi ?” Kindral selgitab:”Aga seepärast, mu poeg, et marssalil on ka poeg.”
03.veebruar 2023
https://www.rolandmere.com/rolandi-blogi/tiitel-sarilubaja-v%C3%B5i-sarisemutseja
Roland Mere
Riigikogu kandidaat Saare-, Hiiu- ja Läänemaal 2023
