“Kindlates kätes.”
Kas on tuttav fraas. Ajal, kui mina olin vanuses, kus arenev inimene arvab, et ta on saavutanud vajalikud teadmised ja kogemused ja on jõudnud vanusesse, kus muna peaks õpetama kana kõlas see fraas igapäevaselt kuigi tegelikuses lahknesid võimuesindajate sõnad ja teod totaalsel määral. Euroopa oli jagatud kaheks millest üks oli sotsialistlik leer oma loosungitega ja teine lääne leer oma sloganitega. Üks leer tugines autoriteedile ja teine mõistusele. Ent situatsioon on muutunud. Euroopa on küll üks, kuid rahvas euroopa riikides on jagunenud kaheks. Loosungid on muutunud sloganiteks, kuigi tegemist on ühe ja sama asjaga. ( Samamoodi nagu pealekaebamine on muutunud vilepuhumiseks, kriitika on muutunud vihakõneks ja propaganda on muutunud strateegiliseks kommunikatsiooniks.
Reformierakond on selles mõttes huvitav järjepidevust hoidev organisatsioon, et nad ei ole aastate jooksul oma lennukaid loosungeid muutnud. Ikka nad võitlevad lasteaia kohtade pärast, maksude tõusuga, arsti järjekordadega ja lubavad nutikaid lahendusi, nullbürokraatiat, skandinaavialikku mudelit, eesti keelt, euroopalike väärtusi… jne. See ühe ja sama lubamine juba kakskümmend aastat on juba retsidiivne. Paraku mida ei ole on tulemus nagu retsidivistidel sageli. Kas selles ei ole veidi dissonantsi kui teleris jookseb loosung ,, Kindlates kätes” ja kaks minutit hiljem tuleb peaministri pöördumine, kus hoiatatakse elektri katkestuste eest. Kahju on.
Kahju on ka nendest inimestest, kes ütlevad sulle: -Aga leht ju kirjutas. Nad ei saa aru kuidas käib ühiskondliku agenda dikteerimine.
Inimesed loevad nn lehte ja kuulavad raadiot tuima näoga. Paljud ei küündi mõtlema, kuidas asjad tegelikult toimivad, kuidas asju suunatakse. Inimesed ei mäleta või pole neil aega mäletada, sest vaja on mõelda kuidas isendaga, oma eluga, oma arvetega ja muude hirmudega toime tulla. Võtame näiteks mõned reformierakonna tegelaste valimisjutu nende kodulehel. Enne peab siiski ära märkima, et tundub, et huvide konflikt on reformierakonna kandidaatidele juba eos sisse kirjutatud. Paljude kandidaatide all on ka kellegi kolmanda iseloomustus kandidaadi kohta. Ainult, et see keegi kolmas on samuti reformierakonnast ja samuti reeglina kandidaat järgmistel RK valimistel. Manus manum lavat
1. Karmen Joller- minu ülesanne on ohtliku väärinfo leviku pidurdamine Eestis ning soovin anda oma panuse teadmistel ja kompetentsil põhinevasse riigijuhtimisse. Huivitav eksole. Arst Joller, ilma igasuguse kraadita laseb perearstide liidust laht doktorikraadiga Dr Helen Lasni kuna tema, kui teaduste doktori kogemus ja teadmiste pagas ei lange kokku pereartide liidu teadmistega. Selguse mõttes võiks siin väita, et grupp inimesi kelle teaduslik kraad jääb märkimisväärselt alla doktori kraadile ja kes väidavad, et usaldavad teadust ei usu meditsiini teaduste doktorit.
2. Siim Kallas- Hirmus on olla praegu Riigikogus, isegi mitte ainult EKRE räuskamise pärast. – Kas see ei tundu nagu teismelise sõim konkurendile,, Mis sa mees MÖGISED”. Ei ole ju täiskasvajalik. Aga ilmselt järgib siin Siim oma tööandja Guy Verhovstadti käsku: -Naeruväärista meie kriitikuid. Samuti peaks kõik mäletama Siim Kallase poolset Hanno Pevkuri naeruvääristamist kui erakonna juhi koht oli vaja Kaja jaoks vabaks teha. Kirjeldasin seda kronoloogiat siin https://www.rolandmere.com/rolandi-blogi/sõjaprintsess Siimu näol on kahtlemata Eesti tuleviku eest muretseva persooniga. Ta hakkas oma muretsemisega pihta juba 1974 aastal.
3. Valdo Randpere-2023.aasta valimised on väga olulised. Eesti seisab teelahkmel ja ma tahan anda oma parima, et me jätkaksime Euroopasse ja Põhjamaade väärtustele orieneeritud riigina. Jälle see euroopa väärtused ja põhjamaa jutt. Miks mitte Portugal või Itaalia? Tegemist on ju Riigikogu sarikniksutajaga. Kes poleks kuulnud- Jätke Kaja rahule.
4. Ivi Eensalu- Jah, tänu Reformierakonna juhile Kaja Kallasele oleme maailmas saavutanud jälle olukorra, et võime rääkida – me ei ole enam üksi! Reformierakonna juhist Kaja Kallasest on saanud maailma üks liidritest Ukraina kaitsjana. Ei tea kas ta tõesti nii naiivne on või teeb mis kästakse. Ta ju teab, et kui Kaja Kallas oleks mees, siis teda võetaks kui võrdväärset ja temaga ei arutataks. Aga kuna ta on naine siis nõustuvad kõik koheselt, et ära hoida silti enda küljes ,, keskealine valgenahaline mees ja naistevihkaja” . Tegelikult juhib ju ka Kaja Kallast keegi mees. Kaja on lihtsalt relv.
5. Kalle Laanet- Oleme abikaasaga üles kasvatanud kolm hoolivat ja endaga hästi toimetulevat last.- Kas tõesti? Suur asi. Mis veel?
6. Maris Lauri- Me soovime elada Eestis, kus inimesi ei jaotata mingi tunnuse – olgu selleks sugu, vanus, haridus, amet või midagi muud – põhjal õigeteks või valedeks. Aga koputamine ja pealekaebamine? Eestis on olemas need, kes soovivad lahkuda Euroopa Liidust ja imetlevad Putinit. Tundub, et Maris Lauri on lisaks veel essentsialist. Kes soovib lahkuda EU-st see on automaatselt ka Putini imetleja? Miks siis Britid meie liitlased on kui nad Putinit imetlevad.
Tõde on aga see, et me oleme enamusele neist andud krediiti juba aastaid. Inimeste tunnetus on relatiivne ja mõju tunnetusele sõltubki suurel määral meie vaimsest eripärast. Tunnetus sõltub ka analüüsivõimest ja analüüs omakorda meie haridusest, kriitilise mõtlemise oskustest, saabuva info töötlemiseks kuluvast vabast ajast ja paljust muust mis on seotud olmega. Info töötlemiseks kuluvat aega ei peagi tänasel päeval palju kuluma, sest info edastaja ( loe riik ehk ajakirjandus) on hoolitsenud selle eest, et analüüsi tulemus on juba infos sees. Paraku. Ent krediidi tagasi kutsumiseta me jätame eelpool loetletud seltskonnale mulje, et meil on talupoja mõistus kelle elutöö oleks soo lõpuks kuivaks saada. Ka Kaval-Ants oli talupoeg ja tema ei andnud aastaid krediiti ühele ja samale saamata pennigi tagasi. Pigem tegi seda Põrgupõhja Jürka- ebainimlik lollpea.
Viimasel ajal, eriti nüüd kui otsustasin ka ise sekkuda, olen pea iga päev meie ajakirjanduses tähelepannud semantilist kübersõda. Meile edastatava info edastajad ei üritagi enam varjata oma tegelikku eesmärki mitte edastada tõest infot vaid edastada ideoloogilist mõjutust. Kahe täiesti erineva tulemuse edastamine muudetakse kas võiduks või kaotuseks vastavalt ideoloogilisele vajadusele. Toon näite:
1 detsembril sai lugeda Delfist järgmist:- jõulise poliitikaga Kaja Kallas keeldub USA-le Vene hinnalae küsimuses järeleandmisi ja lisab, et ülemmäära kehtestamisele seisavad vastu vaid Poola ja Eesti, kes usuvad, et praegu välja pakutud 60-dollariline ülempiir barreli eest on liiga kõrge. Seega meie peaminister soovis hinda alla 60 dollari barreli eest.
Järgmisel päeval, 2. detsembril teatas sama väljaanne järgmist: – Vene naftale seati hinnalagi. Kallas: suutsime partnereid veenda. Vene sõjamasin jääb ilma 10 miljardist dollarist. Suutsime partnereid veenda kokku leppima oluliselt madalamas hinnas. Iga dollar, mille võrra hinnalagi madalam on, tähendab Venemaale umbes 2 miljardi dollari võrra väiksemat tulu.
Jääb tahtamult mulje, et ükskõik kuidas välja kukub- vormistatakse see Reformierakonna ja eelkõige Kaja Kallase teeneks. Ühel päeval ütleb et tema arvates on 60€ liiga palju ja tema sellega ei nõustu ja järgmisel päeval juubeldab, et saime oma tahtmise- 60€.
Tegelikult võtab selle kahepalgelisuse ükshaaval lahtharutamine aega päevi. Ja veelrohkem võtab aega, et see jõuaks kohale ka sellel 70 protsendil eestlastest keda Siim Kallas kord mainis.
Seni aga peame arvestama, et need kes süüdimatult ütlevad: ,,Elu päästsid, terveks ravisid- anna nüüd tüdruk ka” ei muutu ja üritavad iga hinnaga, vahendeid valimata hoida saavutatut.
Roland Mere
Riigikogu kandidaat Saare-, Hiiu- ja Läänemaal 2023
