Paljud mäletavad veel jutukest ja Priit Pärna joonisfilmi ,,Ahjualune”.
Juhan Kunderi jutuke algab nii:
Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes-teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus katla ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: „Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal.” „Ei tohi anda,” vastas kokk: „isegi suur pere ootamas.” „Anna tilgake leentki!” palus väike mehike uuesti.„Noh, võta siis peale!” ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja kadus siis jälle ahju alla. Mõne aja pärast tuli ahjualune uuest ning kordus sama ja siis uuesti ja ikka uuesti ja kokk ikka andis ja andis leemekest kulbiga ja iga kord söödi ka terve pada tühjaks. Kes on meie ahjualused? Arvake ise.
Minule tuli lugedes alllolevat nupukest lugedes meelde üks 2014 aasta novembrikuine reformierakonna lubadus. ,,Eesmärk 4 toetab kodumaiste jaotusvõrkude kaasjastamist. See oli kaheksa aastat tagasi. Ja nüüd nupuke ise:
Eks olen minagi näinud elus igasuguse nahalsusastmega inimesi. Nahaalsete inimeste edu on otseses seoses ümbritsevate inimeste rumalusega. Samuti ei saa ma kuigi arukaks pidada inimesi kelle nahaalsus on läbipaistev nagu ahjualusel. Ta lubab ja lubab ikka ja jälle kas ühte ja sama või ka erinevaid asju aga mitte ühtegi lubadust ei täida. Ülaltoodud avaldusest kõlaks tobedamalt ainult see, kui lähipäevil tuleks avalikuse ette mõni reformierakonna juhtpoliitik avaldusega “Viime Eesti aastaks 2037, ehk viieteist aastaga jälle maailma viie rikkama riigi hulka”. Aga ega ka see viimane imestama ei paneks. Tundub, et reformierakonna ridadesse on koondunud enamalt jaolt Dunningi-Krugeri efektiga inimesed.
Selgituseks: Dunningi-Krugeri efek on nimelt kognitiivne nihe, kus nimesed jõuavad ekslikele järeldustele ja teevad sobimatuid valikuid, kuid nende ebakompetentsus jätab nad ilma metagognitiivsest võimest seda mõista”. Seetõttu kogevad oskusteta inimesed illusoorset üleolekut, hinnates oma võimeid keskmisest kõrgemaks, mis on palju kõrgem tegelikkusest.
Ka üks tuntud filosoof, kirjanik ja matemaatilise loogika rajaja on kirjutanud juba 1930ndatel, et: “Maailma hädad tulevad sellest, et rumalad on liiga enesekindlad ja targad on täis ebakindlust”. Ebakompetentsed isikud ei suuda ära tunda oma küündimatuse suurust. Antud effekti alla loetakse ka inimesi, kellel on tekkinund pettekujutelm, et kõik mis nad räägivad võetakse tõepähe ja kriitikat ilmselt ei järgne. Piltlikult öeldes: “See ei saa ju vale olla, kuna seda ütlesin mina”. No ma ei tea- tundub nagu kuidagi totter kui inimene, kes alles hiljuti oli kaitseminister, kahetuhandetatel oli ametis siseministrina, on olnud neli korda valitud riigikogusse ja mis peamine- ta on saarlane, kes on saares elanud praktiliselt terve elu tõstatab probleemi alles 2022 aastal ja täiesti juhuslikult enne valimisi. Saaremaal on tavaline, et iga väiksemgi torm viib osal saarest elektrivarustuse ja seda juba aastakümneid. Ja aastakümneid, vähese vahelduva ebaeduga, on olnud reformierakond valitsev tsunft. Aga ega see kateteta lubamine ja valetamine eriti imestama ei pane, kui võtta arvesse refformierakonna valijate motiive valimistel. Loomulikult on nende seas grupp inimesi kes mõtlevad oma rahakoti peale. Rahakoti sisu sõltub otseselt sellest kuidas läheb reformierakonnal valimistel, sest terve meie riik on täidetud suurelt jaot ebakompetentsete ülemakstud ametnikega, nn tippjuhtidega.
Teist gruppi, seda kes on nende valijad, võib võrrelda vanade slaavlastega, kes nägid varjaage laevatamas venemaa jõgedel Bütsantsi poole 8-11 sajandil mööda idateed (Austrvegr ehk idatee) ja edasi Kreekasse. Venelased innustusid laevadel valitsevast korrast ja subordinatsioonist. Kuna nemad ( venelased) omal sellist distsipliini ei suutnud välja töötada, siis paluti just nimelt varjaage vene riiki valitsema mistap saadeti 9. sajandi teisel poolel venemaad valitsema Rjurik, hilisem Holmgradi ( nüüdne Novgorod) rajaja. Muide venemaa eduks peetakse ka fakti, et Rjuriku sugu valitses venemaad kuni aastani 1812 kui suri Vassil IV.
Miks ma tõin paraleeli slaavlastest lihtrahva ja reformierakonna valijate vahel. Sellepärast, et just nemad on need kõige manipuleeritavamad. Just nemad on need, kes reageerivad erinevatele siltidele. Just nemad on need kõige suuremad solvujad. Arukas inimene ei solvu kunagi sest arukas inimene teeb endale selgeks solvaja eesmärgi või aksepteerib kriitikat. Ma ei ole senini mõistnud, kuidas saab üks eneseuhkusega inimene väita, et teda solvati ja ta solvus. Mõningad meie kaaskodanikud olevat väitnud, et selliseid manipuleeritavaid, arutlusvõimeta inimesi pidavat olema koguni pea 70% elanikkonnast. See number ei pruugi siiski nii suur olla. Enamalt jaolt on need manipuleeritavad inimesed ennast distanseerinud lausega- ega ma mingi selline pole ja oma kontod on nad ehtinud kirjega ,, Usaldan teadust” saamata aru, et kui kogu inimkond usaldaks teadust täielikult ja anüüsita, siis teadus ei arenekski.
Teadus on ajas muutunud just tänu sellele, et tuli keegi uskmatu ja ütles, et ta ei usu sedavõi toda teadusliku fakti vaid kindlasti saab leida midagi muud-midagi tõhusamat. Kui senini usaldataks 16 sajandi teadust, siis oleks Nõid Nastja juba ammu tuleriidal ära põletatud sest selline oli teaduslik fakt või raviks keegi senini suguhaigust elavhõbedaga, mida süstiti peenisesse. Keskaegses Euroopas näiteks usuti, et kui paaril ei õnnestu last saada, tuleb juua veini, mille sisse on segatud jahvatatud sea munandeid. Kas pole nagu ebakõla märgata nende valijate argumentides. Loogiliselt mõtleva indiviidi jaoks on ebakõla küll aga meie erpära ongi see, et me oleme kõik erinevad nii oma soo, kasvu, kehakuju ja inteligentsuse poolest. Me võime siin imestada ja küsida neilt, et miks te usute inimesi kes on teile aastaid valetanud ja andnud lubadusi aga ega see ei tähenda, et nad suudaksid vastata adekvaatselt. Ilmselt oleks vastus apriooriline,, Aga lehes kirjutati”. Just see ongi see grupp, kes kuulab suu lahti ja noogutab alati kaasa.
Mis puutub meie endise kaitseministrit siis võiks veel välja tuua mõned nahaalsused:
Jaanuaris 2003 jõudis avalikuse ette (https://www.ohtuleht.ee/134424/kallis-ametiauto-on-maine-asi) Laaneti süüdistamine liiga kalli ametiauto soetamises, mis jättis aga Laaneti rahulikuks – enda meelest pole ta midagi valesti teinud. Kallis ja hea auto on tema arvates enese kehtestamiseks hädavajalik, sest kui kurjategijad sõidavad luksus-Mercedestega, ei kõlba nende vastasele kehvem sõiduriist. 21. novembril 2003 siiski tunnistas siseminister Ain Seppik SL Õhtulehele, et Kalle Laaneti luksuslik maastikuauto on soetatud ilma riigihankekonkursita. Kuidas sellist suurks puhumist nimetada? Kas autoriteedi loomiseks.
Meenub ka Eesti Raudtee Eestile tagasitoomine. Tollal oli küll meeskond teine aga lubadus on ju hingeasi.
Hiljuti, tundis Õhtuleht huvi, mille alusel lubas kaitseminister Kalle Laanet maksta kaitseväe likvideeritavale orkestrile hüvitiseks aastapalga, kui seadus näeb ette hüvitiseks 2–10 kuu palga sõltuvalt staažist. Pärast päev kestnud järelemõtlemist teatas kaitseministeerium lõpuks, et tegu oli ministri kujundiga, ning Laaneti öeldut asuti nüüd tagantjärele peenhäälestama.
05.05.2021 Isamaaliidu arupärimises tuuakse välja, et võrreldes eelmise koalitsiooni poolt heaks kiidetud RESiga vähendab Kaja Kallase valitsus kaitsekulusid 2022. aastal 16,6 miljoni, 2023. aastal 16,6 miljoni ning 2024. aastal 20 miljoni euro võrra. Seda ei taha reformierakond enam üldse mäletada.
Aga veelkord reffide lubadustest. 2019 aastal soovis reformierakond energiaportfelli mitmekesistamist, sealhulgas bio- ja kohalike kütuste osakaalu suurendamist transpordis, hajutatud kohalikul küttel energia väiketootmise edendamist energiaühistute poolt ja veeldatud maagaasi terminalide rajamist Eestisse ning lülitab saarte ja mandri vahelise ringtoite kaabli rajamise taristu investeerimise kavasse. Mis siis juhtus? Kas sõda tuli meie õuele?
Reformierakond hoiab Eestit vaba ja isikuvabadusi kaitsva riigina, arendab ühiskonda avatuse ja sallivuse vaimus. Isikuvabaduste kaitset oleme näinud ja sallivuse vaim on ilmselt pidevalt sama kaine kui Indrek Tarand.
Reformierakond lubas ka hooldusabi vajavate inimeste toetamiseks luua mitmekesiste lahenduste paketi, millesse kuuluvad erinevad teenused, mida abivajajad saavad kodus, eakatele mõeldud teenusmajad, hooldekodud, õendushaiglad ja hospiitsid. Reformierakond on lubanud tõsta õpetajate keskmine palk nelja aastaga ehk aastaks 2023 vähemalt 2000 euroni ning kümne aasta eesmärk on tõsta õpetajate palk kahekordseks Eesti keskmiseks
Ühe lubaduse on Laanet ka siiski täitnud. Ruhnu katuse tõrvamisel 2012 aastal võttis ka tema pintsli kätte fotografeerimise ajaks. Lubaduse täitmine võttis paraku aega viis aastat.
Aga uskuge- nii nagu lõppes ,,Igavene tuli” lõpeb siiski kunagi ka teie ,, Lõputu küünlapäev”. Äkki lõpeb see siis kui ükskord ahjualusele kulbiga äsada.