Avaleht Eesti Riigikohus jättis EKRE valimiskaebuse läbi vaatamata

Riigikohus jättis EKRE valimiskaebuse läbi vaatamata

Riigikohus jättis täna läbi vaatamata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kaebuse elektroonilise hääletamise tulemuste peale riigikogu valimistel, sest Vabariigi Valimiskomisjon ei olnud vaidlusalust küsimust veel lahendanud.

 

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas 8. märtsil 2023. aastal Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni 5. märtsi 2023. a toimingu, millega Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks valimistulemuse Riigikogu 2023. a valimistel. Lisaks sellele soovib kaebaja Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks tunnistamist.

2. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas 9. märtsil 2023 kaebust Riigikohtule edastades, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole käesolevaks hetkeks Riigikogu hääletamis- ega valimistulemusi kindlaks teinud (Riigikogu valimise seaduse (RKVS) §-d 61 ja 62). Elektroonilist hääletamist korraldab riigi valimisteenistus, kes teeb kindlaks ka elektroonilise hääletamise tulemused (RKVS § 15 lõike 1 punkt 1 ja § 601 lõige 1). Vabariigi Valimiskomisjon ei ole lahendanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebust riigi valimisteenistuse toimingute peale elektrooniliselt antud häälte lugemisel.

 

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile saab kaebuse valimiste korraldaja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks või valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks esitada erakond, valimisliit või isik, kes leiab, et toiming või otsus rikub tema õigusi (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõige 1, RKVS § 72lõige 1). Kaebuses saab taotleda ka hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist.

4. Kaebus valimiste korraldaja (sh riigi valimisteenistuse (RKVS § 13 lõike 1 punkt 1)) toimingu peale tuleb esitada esmalt Vabariigi Valimiskomisjonile. Riigikohtule saab kaebuse valimiste korraldaja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitada alles pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis (kohustuslik kohtueelne menetlus) (PSJKS § 38 lõige 1, RKVS § 721 lõige 2). Kui kaebaja hinnangul rikub tema õigusi aga Vabariigi Valimiskomisjoni enda toiming, saab kaebuse esitada kohe Riigikohtule.

5. Kaebaja vaidlustab Vabariigi Valimiskomisjoni toimingut, mille õiguspärasuse hindamine kuulub iseenesest Riigikohtu pädevusse. Praegusel juhul takistab Riigikohtule esitatud kaebuse menetlemist see, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole veel teinud vaidlusalust RKVS §-s 62 nimetatud toimingut.

6. Kaebusest nähtub ka, et kaebaja ei pea elektroonilist hääletamist põhiseaduspäraseks ja soovib elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks tunnistamist. Kaebuse sisu ja eesmärki arvestades tuleks kaebajal menetluse praeguses etapis vaidlustada eeskätt riigi valimisteenistuse 5. märtsi 2023. a toimingut, millega tehti kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused vastavalt RKVS § 601 lõikele 1 (vt ka RKVS § 72 lõike 1 punkt 1 ja § 71 lõike 3 kolmas lause). Tegemist on aga valimiste korraldaja toiminguga, mille peale ei saa kaebust esitada otse Riigikohtule, vaid kõigepealt tuleb läbida seadusest tulenev kohustuslik kohtueelne menetluses Vabariigi Valimiskomisjonis. Vabariigi Valimiskomisjoni selgituste kohaselt kaebaja seda teinud ei ole.

7. Seega ei kuulu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 8. märtsi 2023. a kaebuse lahendamine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevusse. Tegemist on puudusega, mida ei saa kõrvaldada (PSJKS § 39 lõige 3), mistõttu kolleegium jätab PSJKS § 40 lõike 1 punktile 1 tuginedes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebuse läbi vaatamata.

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-23-8/2

Exit mobile version