Riigiametnikud võivad teatud olukordades inimesi sotsiaalmeedias blokeerida, otsustas riigikohus 15. märtsil ühehäälselt.
Samal ajal leidis kohus, et riigiametnikud, kes postitavad oma tööga seotud teemadel oma isiklikele sotsiaalmeedia kontodele, tegutsevad valitsuse nimel. Kuid selliseid ametnikke võib pidada vastutavaks esimese muudatuse rikkumise eest ainult siis, kui valitsus on neile nõuetekohaselt volitanud tema nimel suhtlema.
Juhtum on oluline, sest tänapäeval suhtlevad riigiametnikud regulaarselt valijatega sotsiaalmeedia kaudu samadel lehtedel, kus nad arutavad isiklikke asju, mis ei ole seotud valitsuse äritegevusega.
“Kui valitsuse ametnik postitab sotsiaalmeediasse tööga seotud teemadel, võib olla raske öelda, kas kõne on ametlik või privaatne,” kirjutas kohtunik Amy Coney Barrett riigi kõrgeimale kohtule.
Juhtum on eraldiseisev, kuid toob meelde kohtuasja, mille mitmed isikud esitasid varem endise presidendi Donald Trumpi vastu pärast seda, kui ta blokeeris neil juurdepääsu oma sotsiaalmeedia kontole Twitteris, mis hiljem nimetati ümber X-ks. Ülemkohus lükkas selle kohtuasja Biden vs. Knight First Amendment Institute 2021. aasta aprillis tagasi kui vaieldava, sest president Trump oli juba ametist lahkunud.
Otsuse tegemise ajal oli toonane Twitter president Trumpi ära keelanud. Kui Elon Musk ettevõtte üle võttis, muutis ta seda poliitikat.
Uus otsus kohtuasjas Lindke vs. Freedi kirjutas kohtunik Amy Coney Barrett.
Vastaja James Freed, Michigani osariigi Port Huroni linnajuht, kasutas oma valijatega suhtlemiseks avalikku Facebooki kontot. Port Huroni elanik Kevin Lindke kritiseeris valla reaktsiooni COVID-19 pandeemiale, sealhulgas kohalike ametnike süüdistusi silmakirjalikkuses.
Hr Freed blokeeris hr Lindke ja teised ning eemaldas nende kommentaarid, vastavalt hr Lindke petitsioonile.
USA 6. ringkonna apellatsioonikohus tegi hr Freedi suhtes otsuse, leides, et ta tegutses ainult isiklikult ja et tema tegevus ei kujutanud endast valitsuse tegevust.
Hr Freedi advokaat Victoria Ferres ütles 31. oktoobril 2023 ülemkohtus toimunud suuliste vaidluste ajal, et tema klient ei loobunud sotsiaalmeedia kasutamisel oma õigustest.
“Selle riigi 21 miljonil valitsuse töötajal peaks olema õigus rääkida avalikult oma töökohtadest isiklikel sotsiaalmeedia kontodel nagu nende erasektori kolleegid.”
Teise poole toetatav seisukoht karistaks ebaõiglaselt valitsusametnikke ja “tooks kaasa ebakindluse ja enesetsensuuri selle riigi valitsustöötajatele, hoolimata sellest, et kohus on korduvalt leidnud, et valitsuse töötajad ei kaota oma õigusi pelgalt avaliku sektori töö tõttu”, ütles ta.
Kohtuasjas Lindke vs. Riigikohus leidis, et ametiisik, kes takistab isikul kommenteerida ametniku sotsiaalmeedia lehtedel, osaleb valitsuse tegevuses paragrahvi 1983 alusel ainult siis, kui ametnikul on “tegelik volitus” rääkida valitsuse nimel konkreetses küsimuses ja kui ametnik väitis, et kasutab seda volitust vastavates sotsiaalmeedia postitustes kõneldes.
Paragrahv 1983 viitab USA seadustiku 42. jaotise paragrahvile 1983, mis lubab inimestel kodanikuõiguste äravõtmise eest valitsuse osalejaid kohtusse kaevata.
Kohtunik Barrett kirjutas, et niinimetatud riikliku tegevuse doktriini kohaselt peab “tegeliku autoriteedi” test olema “juurdunud kirjalikus õiguses või pikaajalises tavas rääkida riigi nimel”.
“See volitus peab laienema ka sellistele sõnavõttudele, mis põhjustasid väidetava õiguste äravõtmise. Kui hageja ei suuda seda lävendit autoriteedi näitamiseks teha, ei saa ta riigi tegevust tõendada.”
“Selleks, et sotsiaalmeedia tegevus kujutaks endast riigi tegevust, ei pea ametnikul olema mitte ainult riigivõim – ta peab seda ka kasutama,” jätkas kohtunik.
“Riigiametnikel on valida, millises pädevuses nad otsustavad rääkida.”
Viidates varasemale pretsedendile, kirjutas kohtunik Barrett, et üldiselt tegutseb avaliku sektori töötaja, kes väidab, et räägib valitsuse nimel, riigivõimuga, kui ta räägib “oma ametiülesannetes või” kui ta kasutab oma kõnet “oma kohustuste täitmiseks vastavalt riigi seadustele”.
“Kui riigitöötaja ei kasuta oma kõnet oma ametikohustuste täitmiseks, räägib ta oma häälega.”
Ülemkohus saatis asja tagasi 6. ringkonnale koos juhistega oma otsus tühistada ja kohustas teda läbi viima “selle arvamusega kooskõlas olevat täiendavat menetlust”.
Ka 15. märtsil tegi ülemkohus otsuse kohtuasjas O’Connor-Ratcliff vs. Garnier, seotud juhtum. Kohtu hõre ja üksmeelne arvamus jäi allkirjastamata.
Petitsioonide esitajad Michelle O’Connor-Ratcliff ja T.J. Zane olid kaks valitud liiget Poway ühendatud koolipiirkonna hoolekogusse Californias, kes kasutasid avalikkusega suhtlemiseks oma isiklikke Facebooki ja Twitteri kontosid.
Vastajad Christopher Garnier ja Kimberly Garnier, kohalike õpilaste vanemad, “rämpspostitasid petitsioonide esitajate postitusi ja säutse korduvate kommentaaride ja vastustega”, nii et kooli juhatuse liikmed blokeerisid vastajad kontodelt, vastavalt pr O’Connor-Ratcliffi ja hr Zane’i esitatud petitsioonile.
Kuid Garniers ütles, et nad tegutsevad heas usus.
“Garniers jättis kommentaare, mis paljastasid endise superintendendi rahalise halva juhtimise ja rassismijuhtumid,” ütles paar lühidalt.
USA 9. ringkonna apellatsioonikohus otsustas Garniersi kasuks, leides, et sotsiaalmeedia kontosid kasutavad valitud ametnikud osalesid avalikul foorumil.
Riigikohus otsustas kolmeleheküljelises arvamuses, et kuna 9. ringkonnakohus kaldus standardist kõrvale, sõnastas kõrgem kohus kohtuasjas Lindke vs. Vabastatud, tuleb 9. ringkonna otsus vabastada.
Asi saadeti Lindke kohtuasjas 9. ringkonnale “edasiseks menetluseks kooskõlas meie arvamusega”, teatas riigikohus.