Ajalehe Wall Street Journal andmetel on Ukraina sõda USA ja Euroopa kaitseettevõtetele nii tulus, et neil on raskusi tuhandete oskustööliste leidmisega, kes rahuldaksid rekordilise tellimuste sissevoolu.
Osa probleemist seisneb selles, et kaitsetööstuse töökohad nõuavad nišioskusi ja julgeolekukontrolle – probleemi, mida süvendab kaitseettevõtete üleujutus, mis üritab samal ajal palgata töötajaid tööstuses, mis on pikka aega vaeva näinud värbamiseesmärkide täitmisega.
“Meie esimene prioriteet on tõesti võimsuse suurendamine, mis tähendab loomulikult töötajate arvu suurendamist,” ütles Prantsuse komponentide tootja Thales tegevjuht Patrice Caine, kes kavatseb sel aastal palgata 12 000 inimest allveelaevade andurite, reaktiivlennukite ja muude sõjaliste esemete ja seadmete tootmiseks. Caine kirjeldas olukorda kui “pingeid mõnel tööturul”, millega nad kavatsevad toime tulla, tehes allhankeid “välismaistele insenerikeskustele” ja tuginedes äripartneritele.
2022.aastal kasvasid globaalsed sõjalised kulutused 3,7% rekordilise 2,24 triljoni dollarini – Euroopa kulutused kasvasid vähemalt 30 aasta järseimal tasemel, selgub mõttekoja Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi esmaspäeval avaldatud andmetest.
USA kaitsetöövõtjate tööjõupuudus on olnud probleemiks alates eelmisest aastast, mil pandeemilistelt puhkustelt tulnud töötajate väljavahetamist kiirendati – ja enamik ettevõtteid ei saavutanud oma värbamiseesmärke. Sellegipoolest on aruande kohaselt viimastel kuudel töölevõtmine paranenud.
Euroopas võib probleem aga veelgi süveneda – Euroopa valitsused suurendavad sõjalisi kulutusi, mis sunnib relvatootjaid – eriti laskemoonatootjaid – käivitama suuri värbamisüritusi.
Euroopa suurim kaitseettevõte BAE Systems PLC palkab sel aastal oma praktikantide ja magistrantide koolitusprogrammidesse 2600 inimest ning muudele ametikohtadele veel mitu tuhat inimest. Rakettide valmistaja MBDA soovib lisada 2000 töötajat, mis moodustab enam kui 15% oma tööjõust. Teised, sealhulgas Gripeni reaktiivlennuki Rootsi tootja Saab AB ja tanki Leopard tootev Saksa ettevõte Rheinmetall AG plaanivad samuti palgata tuhandeid uusi töötajaid. – WSJ
“Kaitseettevõtted on praegu mures värbamise pärast,” ütles ADS Groupi peaökonomist Aimie Stone, viidates selles valdkonnas konkurentsile talentide pärast, samuti elavnenud tsiviillennundussektori ja tärkava kosmosetööstusega. Stone’i andmetel oli ADS-i liikmetel eelmise aasta lõpus 10 000 vaba töökohta.
Ühendkuningriigis asuv värbaja Kieran Slaughter ütleb, et kaitsetööstus on alati värbamisega seotud väljakutseid esitanud, kuna auto- ja lennukitootjad konkureerivad sama talentide reservi pärast, kipuvad maksma rohkem ega nõua julgeolekukontrolle – protsess, mis võib võtta 2-8 nädalat Euroopas ja mitu kuud USA-s.
“Mõned kandidaadid ei taha oodata,” ütles Slaughter.
Veelgi enam, paljud töökohad kaitsetööstuses on väga spetsialiseerunud – näiteks lõhkepeade insenerid –, mis BAE Systemsi tegevdirektori Colin McCleani sõnul on „haruldane kaup“.
USA mereväe laevaehitaja General Dynamics oli pandeemia ajal ühes kõige enam kannatada saanud sektoris. 2022.aastal palkas see 24 000 töötajat, kuid hõrenemise ja pensionile jäämise tõttu kasvas selle netotöötajate arv vaid 3400-ni 106 500-ni.
Teine laevaehitaja, Huntington Ingalls Industries, keskendub tegevjuhi Chris Kastneri sõnul värbamisele praktikantide koolidest ja kogukonna kolledžitest.
“Kui inimesed valivad karjääri, siis nad jäävad,” ütles ta. “Sissekäijatel on praegu suur kurnamise tõenäosus.”
Lockheed Martini ettevõtte tulemuslikkuse asepresident Paula Hartley ütleb, et ruum on mõnikord “raske koht, kuhu inimesi värvata”, viidates ettevõtte Arkansase osariigis Camdenis asuvale ettevõttele, mis asub osariigi pealinnast umbes 100 miili kaugusel ja kus töötab umbes 1000 töötajat ja plaanib palgata veel 200 rakette Javelin ja Himarsi raketiheitjaid. Hoolimata töömesside korraldamisest ja värbamisest kaugemal sisselogimisboonuste ja palgatõusudega, on neil endiselt vabu töökohti alates jaanuarist.
Rootsi tootja Saab on asunud postitama reklaamtahvleid, veebireklaame, korraldama üliõpilaste töömessi ja korraldama sotsiaalmeediakampaaniat.
Kujutage ette, mis juhtuks, kui rahu tuleks?