Aastaid kestnud seiklused Nordica ümber ja sees ei näita veel mingeid raugemise märke. Peavool ei saa asjade seisule paraku pihta ja edastab suuresti seda, mida kas ametnikud või osalised neile ette söödavad.
Aga tegelikult?
Reaalseid ostjaid Nordicale pole ja minister on andnud vähemalt kahel korral tühje lubadusi. Detsembris ütles ta Delfis, et otsus tuleb jaanuaris, 10. jaanuaril ütles, et otsus tuleb 2 nädala pärast. Nüüd on märts ja ikka vaikus. Leping SAS-ga lõpeb 10. märtsil, see tähendab nüüd kohe. Kahjumlik leping aga ikkagi leping, enne ei saa ju midagi teha, sest muidu tuleb sealt kah veel trahv otsa. Likvideerimine selle ettevõtte jaoks läheb riigile väga kalliks. Me räägime kümnetest miljonitest, sest liisingufirmadele tuleb maksta leppetrahvid enne tähtaega lepingute lõpetamise eest. Sellele lisaks tuleb lennukid tagastada lennukõlblikena ja hooldatutena. Seega – raha kulub veel ja veel. 9 ATR lennukit, vedelevad praegu kes teab kus, kõigi eest kopsakas trahv pluss täishooldused enne tagastamist.
Ja nagu näha, ei räägi keegi erastamisest, vaid ainult aktsiate võõrandamisest. Nüüd tekib küsimus – kuidas võõrandada pankrotis oleva ettevõtte aktsiad? Lihtne. Piltlikult – Kristen Michal tuleb tuntud aferisti juurde ja pakub seda kraami müüa. Loomulikult ei soovi aferist seda jama osta, sest pole ju midagi osta peale võlgade. Kristen ütleb, et osta nelja milliga, aga me anname sulle selleks 5 milli euri… Et siis kuidas küsib aferist? Kristen selgitab. Sa teed konsultatsiooni firma ja hakkad meile pakkuma konsultatsioone ja loenguid teemal LOLL SAAB KIRIKUS KA PEKSA. Aasta jooksul. Lased, säga, selle jama kuu pooleteise pärast põhja ja oled veel poole milliga kasumis.
Aga kuidas Kristen seda seaduslikult peaks tegema? Lihtne. Kliimaministeerium peab need aktsiad panema avalikult pakkumisele Tallinna Börsil. Seda nõuab seadus, sest tegemist on Riigi firmaga ja Riigi varaga. Küsimus on selles, et kas minister hakkab täitma seadusi või mitte.
Kui erastamisel seatakse erastajale tingimusi, siis siin annab aktsiate võõrandamine võimaluse osta ükskõik kellel ja tingimusi ei seata. Nüüd jääme jälgima, millal need aktsiad müüki tulevad avalikult ja kes see teine osapool on. Kuigi – avalikku müüki on raske uskuda, sest see paljastab ka ostjast aferisti – tankisti.
Tuletame pisut ajalugu meelde ka, teine kord on kasulik.
“NAG asutati 2015. aasta oktoobris. Ettevõtte asutamisel seati peamisteks eesmärkideks tagada Tallinnast lennuühendused, pakkuda lennundusturul konkurentsi ning toimida äriliselt jätkusuutlikult [3 eesmärki].
Ligemale kaheksa aastaga on ettevõtte käekäik muutunud mitmel korral olulises mahus. Esimene suurem muutus ettevõtte toimimises leidis aset 2019. aastal, kui NAG lõpetas lennud Tallinnast”
Kuna aabitsatõde on, et “eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse” ja
“eesmärgi saavutamiseks peab subjekt ennast ise kontrollima”, siis tekivad siin küsimused:
1) kes NAGi juhtkonnast oli kohustatud kontrollima, et ettevõte tegevus vastab omaniku määratud eesmärkidele ja
2) milleks anti Nordicale 22 miljonit riigiabi, kui äriettevõte oli juba aasta tagasi lõpetanud oma (eesmärgipärase) tegevuse ja teati, et see maksumaksja raha lihtsalt jagatakse huvitatud isikute vahel?
Nüüd on Nordica saatnud meediaväljaannetele ametliku teate, milles ütleb, et lennufirmale teadaoleva info kohaselt on ainus kohtu poolt arestitud vara Nordic Aviation Groupile kuuluvad Regional Jet OÜ osad nimiväärtusega 2700 eurot.
(Nordica lükkab vastuolulised väited ümber: kõik Marabu probleemid ei ole Nordicaga seotud – Ärileht (delfi.ee))
Vaadake aga siia:
Aktsiaselts Nordic Aviation Group (12927848)
Registrisse kantud (09.10.2015) Aktsiaselts
Aktsiakapital on 4 000 000.00 €
Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Lennujaama tee 13, 11101
Majandusaasta periood 01.01 – 31.12
Pöhikiri muudetud 29.12.2022
Kommertspandi registrikaart
Kommertspandiregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 04.03.2024 kell 12:17
Aktsiaselts Nordic Aviation Group (registrikood 12927848) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna kommertspandi registrikaart nr 1:
Kommertspant nr. 001
Järjekoht
1 kanne: Pandi järjekoht on esimene
Pandisumma
1 kanne: Pandisumma on 9 600 000 eurot
Pandipidaja
1 kanne: Pandipidaja on Ettevötluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikood 90006012
Kannete loetelu
Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
1 kanne: Kinnitatud 21 _10_2022 (kommertspandi avamiskanne)
Märkus Kommertspandi numbril ei ole õiguslikku tähendust, õiguslik tähendus on pandi järjekoht_ Väljatrüki lõpp
Enne järgmist vaatust veelkord tähelepanuks:
Peale netovara (täna -7.08 miljonit) on Nordical veel teine tõsine probleem – likviidsus.
Keegi asjaga väga hästi kursis olev isik tõi sellise võrdluse:
“Omanikul võib olla suurepärane maja ja kaks uhket suvilat, aga ta ei saa tasuda arveid ega osta toitu, sest pole raha.
Tühiasi, müü suvila ja söö kalamarja hoolega siis mõlema suupoolega!
Pole võimalik, – varad on panditud ja Selveris toidu eest ei saa tasuda muruniidumasinaga”.
Nordica varad on panditud ja võlausaldajaid ei saa ka enam rahustada ei palderjani ega ka mesijuttudega, nagu see on toiminud nii ametnikkonna kui ka maksumaksjate puhul. Kohtuvaidlused on taas tulekul, kogemusi selles juba vähemalt viis aastat.
Inglismaal, ühe ministri matustel, teatas kärsitu karjerist Churchill’ile, et ta on valmis asuma lahkunu kohale.
“Ma ei ole vastu”, vastas peaminister, “aga selles küsimuses peaks te pöörduma kalmistu administratsiooni poole.”
Nordica* ostjad, kui nad natuke ootaksid, peaks pöörduma maksuhalduri poole (tuleks palju odavam).
*Nordica majanduslik olukord: omavara (07.03.24) – 7.0 miljonit, panditud vara – 9.6 miljonit, käibekapital (10% varast) ca 0,7 miljonit, võlanõudeid 9.5 miljonit.
Nordica saab müüa ainult mälestusi ajaloolastele.
Teksti koostas Andres Raid
