17.märtsil esitas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Karim Khan Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema laste õiguste voliniku Maria Llova-Belova vahistamismääruse. Määrus, milles süüdistati Putinit ja Lolva-Belovat Ukraina laste “seadusvastases väljasaatmises” üle Venemaa Föderatsiooni “laagrite võrgustikku”, inspireeris läänes sütitavate kommentaaride laine.
USA senaator Lindsey Graham, võib-olla kõige agressiivsem Kongressi ergutustüdruk sõjas Venemaaga, kuulutas: “Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on Putini vahistamismäärus, kuna ta on korraldanud vähemalt 16 000 ukraina lapse röövimise nende peredest ja saatnud nad Venemaale. Just seda tegi Hitler Teises maailmasõjas.
CNN-i Fareed Zakaria kordas Grahamit, kuulutades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu order paljastas, et Putin “tegelikult järgib Hitleri mänguraamatu osi”.
Näis, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör tugines oma vahistamismäärusele Yale’i ülikooli humanitaaruuringute labori (HRL) tehtud uuringutele. Yale HRL-i tööd rahastas ja juhendas välisministeeriumi konflikti- ja stabiliseerimisoperatsioonide büroo –üksus, mille Bideni administratsioon asutas 2022.aasta mais, et edendada Venemaa ametnike vastutusele võtmist.
Intervjuus CNN-i Anderson Cooperiga väitis Yale HRL-i tegevdirektor Nathaniel Raymond, et tema aruanne tõendab, et “tuhanded lapsed on pantvangis”. Raymond väitis holokausti viidates: “Meil on 21.sajandil nähtud suurim lastelaagrite võrgustik.”
Kuid intervjuus selle raporti kaasautori Jeremy Loffredoga ja oma Yale HRL-i ajakirjas avaldatud artiklis vaidlustas Raymond paljude pommituslike väidetega, mida ta meediale laste pantvangide kohta esitas. Telefonivestluses Loffredoga tunnistas Raymond, et “suur osa” laagritest, mida tema meeskond uuris, oli “peamiselt kultuuriharidus – nagu ma ütleksin, et kaisukaru”.
Yale HRL-i aruanne tunnistab samamoodi, et enamik laagritest, mida ta kirjeldas, pakkus tasuta meelelahutusprogramme ebasoodsas olukorras olevatele noortele, kelle vanemad püüdsid “kaitsta oma lapsi jätkuva võitluse eest” ja “tagasid, et neil oleks sellist toitvat toitu, mida nende elukohas ei ole.” Peaaegu kõik laagrilised naasid lehe andmeil õigel ajal koju pärast kohalviibimist oma vanemate nõusolekul. Välisministeeriumi rahastatud aruanne möönab ka, et see ei leidnud “dokumente laste väärkohtlemise kohta”.
Yale HRL tugines oma uurimistöös täielikult Maxari satelliidiandmetele, Telegrami postitustele ja Venemaa meediaaruannetele, tuginedes nende tõlgendamisel Google’i tõlkele ja mõnikord esitas oma tsitaatides artikleid valesti. Välisministeeriumi rahastatud üksus tunnistas, et ta ei teinud oma paberi jaoks väliuuringuid, öeldes, et ta “ei vii läbi maapealseid uurimisi ega taotlenud seetõttu juurdepääsu laagritele”.
Erinevalt Yale’i uurijatest, kes inspireerisid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärust, sai Loffredo piiramatu juurdepääsu Venemaa valitsuse laagrisse Moskvas, kus elab sõjast räsitud Donbassi piirkonna noori. Kuigi see on just selline keskus, mida Yale HRL – ja laiemalt ka ICC – on kujutanud Ukraina laste pantvangide ümberkasvatamise laagrina, leidis ta hotelli, mis oli täis õnnelikke laagrilisi, kes said oma kodumaal tasuta klassikalise muusika tunde. Vene keel esmaklassilistelt juhendajatelt – “kaimukaru”, nagu Raymond seda nimetas.
Moskva lähedal asuvas Donbas Expressi muusikalaagris ütlesid noored Loffredole, et nad on tänulikud, et leidsid varjupaiga Ukraina armee aastatepikkuse kodumaa tulistamise ja piiramise eest. Donbassi sõja eest põgenedes pääsesid need lapsed painajalikust sõjalisest konfliktist, mille pärast Yale’i HRL ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus on näidanud üles vähe muret.
Kui mina, Jeremy Loffredo, külastasin 2022.aasta novembris Venemaal noorte muusikalaagrit, ei teadnud ma, et USA valitsus hakkab varsti kasutama altruistlikke programme, nagu see, mille tunnistajaks ma olin, poliitilise sõja edendamiseks.
Olin sel ajal Moskvas oma endise tööandja Rebel Newsi ülesandel, et viia läbi tänavaintervjuud keskmiste inimestega üle linna.
Pärast kohtumist kellegagi, kelle naine oli Venemaa muusikamaastikul mõjukas, kutsuti mind 45 miili Moskvast edelasse külastama sellist programmi, mida välisministeeriumi rahastatud teadlased kirjeldasid kui “ümberkasvatamislaagrit”. Just seal, Pokrovskoje linna nõukogudeaegses hotellis, sisenesin ühte nn rajatisse, mis on praegu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Putini vahistamismääruse keskmes.
Minu külastuse ajaks oli Venemaa valitsus muutnud hotelli ajutiseks unelaagriks Donetski ja Luganski eraldunud vabariikidest pärit lastele. Keskus, mida külastasin, nimega “Donbassi ekspress”, keskendus muusikalise kunsti huvilistele lastele klassikalise koolituse pakkumisele. Vanemad, kes soovisid oma perekondi kodus konflikti eest kaitsta, olid oma lapsed programmi registreerinud.
Loe ülejäänud täielikku aruannet siit …
