MOSKVA-Venemaa president Vladimir Putin väitis laupäeval, et hiljutises Moskva äärelinna kontserdimaja rünnakus kahtlustatavad tabati Ukrainasse põgenedes.
Rohkem kui 130 inimest tapeti pärast seda, kui püssimehed avasid eelmisel päeval Krasnogorskis Crocus Raekoja muusikasaalis kontserdikülastajate pihta tule.
Kiiev eitas kindlalt igasugust seotust reedese rünnakuga ning ISIS-e terrorirühmituse Afganistani haru võttis vastutuse.
Hr Putin ei maininud oma kõnes rahvale ISIS-t ning Kiiev süüdistas teda ja teisi Venemaa poliitikuid Ukraina vales seostamises rünnakuga, et õhutada tulihingeliselt Venemaa sõda Ukrainas, mis hiljuti alustas oma kolmandat aastat.
USA luureametnikud kinnitasid ISIS-e sidusettevõtte väidet.
“ISIS kannab selle rünnaku eest ainuvastutust. Ukraina ei olnud üldse kaasatud,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson avalduses.
USA jagas märtsi alguses Venemaaga teavet kavandatava terrorirünnaku kohta Moskvas ja andis ameeriklastele Venemaal avaliku hoiatuse, ütles Watson.
Hr Putin ütles, et võimud pidasid rünnakus kinni kokku 11 inimest, kes haavasid ka rohkem kui 100 inimest. Ta nimetas seda “veriseks, barbaarseks terroriaktiks” ja ütles, et Venemaa võimud tabasid neli kahtlusalust, kui nad üritasid põgeneda Ukrainasse läbi “akna”, mis oli neile ette valmistatud Ukraina poolel piiril.
Vene meedia edastas videoid, mis näitasid ilmselt kahtlusaluste kinnipidamist ja ülekuulamist, sealhulgas üks, kes ütles kaameratele, et tema poole pöördus sõnumirakenduse kaudu islamijutlustaja tundmatu assistent ja maksis reidil osalemise eest.
Vene uudistes tuvastati, et relvamehed on Tadžikistani kodanikud, endine Nõukogude vabariik Kesk-Aasias, mis on valdavalt moslemid ja piirneb Afganistaniga. Venemaal on töötanud kuni 1,5 miljonit tadžikki ja paljudel on Venemaa kodakondsus.
Tadžikistani välisministeerium, mis eitas esialgseid Vene meedia teateid, milles mainiti mitmeid teisi reidiga väidetavalt seotud tadžikke, ei vastanud kohe vahistamiste kohta esitatud kommentaaripalvele.
Paljud Vene karmikäelised kutsusid üles Tadžikistani migrante maha suruma, kuid hr Putin näis selle idee tagasi lükkavat, öeldes, et “ükski jõud ei suuda külvata meie paljurahvuselises ühiskonnas lahkhelide, paanika või ebakõla mürgiseid seemneid”.
Ta kuulutas pühapäeva leinapäevaks ja ütles, et kogu Venemaal on kehtestatud täiendavad turvameetmed.
Hukkunute arv oli pühapäeval 137, mis tegi rünnakust venemaal aastate surmavaima. Võimud ütlesid, et teemaks võib siiski tõusta.
Rünnak toimus kaks nädalat pärast seda, kui USA saatkond Moskvas andis välja teate, milles kutsus ameeriklasi üles vältima rahvarohkeid kohti, pidades silmas äärmuslaste “peatset” plaani võtta sihikule suured Moskva kogunemised, sealhulgas kontserdid. Mitmed teised lääne saatkonnad kordasid hoiatust. Selle nädala alguses mõistis hr Putin hoiatuse hukka kui katse venelasi hirmutada.
Uurijad kammisid laupäeval saali söestunud rusud läbi, et ohvreid oleks rohkem. Sajad inimesed seisid Moskvas järjekorras, et annetada verd ja plasmat, teatas Venemaa tervishoiuministeerium.
Hr Putini väide, et ründajad üritasid Ukrainasse põgeneda, järgnes Venemaa seadusandjate kommentaaridele, kes näitasid kohe pärast rünnakut näpuga Ukrainale.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lükkas vihaselt tagasi Moskva süüdistused kui Putini ja tema leitnantide katse veeretada süü Ukrainale, koheldes samal ajal oma rahvast kui “kulutajaid”.
“Nad põletavad meie linnu – ja nad üritavad süüdistada Ukrainat,” ütles ta oma sõnumirakenduse kanalil tehtud avalduses. “Nad piinavad ja vägistavad meie inimesi – ja nad süüdistavad neid. Nad ajasid siia sadu tuhandeid oma terroriste, et võidelda meiega meie Ukraina pinnal ja neid ei huvita, mis toimub nende enda riigis.”
Reedel oli rahvas kohal Vene rokkbändi Picnic kontserdil.
Internetti postitatud videod näitasid, kuidas püssimehed tulistasid sündmuskohal tsiviilisikuid punkt-tühjas lasketiirus. Vene uudistes tsiteeriti ametivõime ja tunnistajaid, kes ütlesid, et ründajad viskasid tulekahju käivitanud lõhkeseadeldisi, mis lõpuks hoone ära tarbisid ja põhjustasid selle katuse kokkuvarisemise.
Rünnaku üle elanud Dave Primov ütles AP-le, et relvamehed “tulistasid otse rahvahulka” esiridades. Ta kirjeldas kaost saalis, kui kontserdikülastajad põgenesid: “Inimesed hakkasid paanikasse minema, hakkasid jooksma ja põrkasid omavahel kokku. Mõned kukkusid maha ja teised trampisid nende peale.”
Pärast seda, kui tema ja teised roomasid saalist välja lähedalasuvatesse majapidamisruumidesse, ütles ta, et kuulis väikestest lõhkeainetest hüppamist ja lõhnas põlemise järele, kui ründajad hoone põlema panid. Selleks ajaks, kui nad 25 minutit hiljem massiivsest hoonest väljusid, oli see leekides.
“Kui see oleks olnud veidi pikem, võiksime lihtsalt sinna tulle kinni jääda,” ütles hr Primov.
Sõnumeid nördimusest, šokist ja toetusest ohvritele ja nende peredele voogedastati kogu maailmast.
Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre ütles avalduses, et USA mõistis rünnaku hukka ja märkis, et ISIS on “ühine terroristide vaenlane, keda tuleb kõikjal lüüa”.
ISIS, mis kaotas suure osa oma pinnast pärast Venemaa sõjalist tegevust Süürias, on pikka aega võtnud sihikule Venemaa. Rühmituse uudisteagentuuri Aamaq postitatud avalduses ütles ISIS-e Afganistani sidusettevõte, et ründas Krasnogorskis suurt “kristlaste” kogunemist.
Rühm tegi laupäeval Aamaqi kohta uue avalduse, milles öeldi, et rünnaku viisid läbi neli meest, kes kasutasid automaatpüsse, püstolit, nuge ja tulekerasid. Ta ütles, et ründajad tulistasid rahvahulga pihta ja kasutasid nuge mõne kontserdikülastaja tapmiseks, korraldades haarangu osana ISIS-e käimasolevast sõjast riikidega, kes tema sõnul võitlevad islamiga.
2015. aasta oktoobris tulistas ISIS-e istutatud pomm Siinai kohal alla Vene reisilennuki, tappes kõik pardal olnud 224 inimest, kellest enamik olid Egiptusest naasnud Vene puhkusereisijad.
Rühmitus, mis tegutseb peamiselt Süürias ja Iraagis, kuid ka Afganistanis ja Aafrikas, on viimastel aastatel nõudnud ka mitmeid rünnakuid Venemaa ebastabiilses Kaukaasias ja teistes piirkondades. See värbas võitlejaid Venemaalt ja teistest endise Nõukogude Liidu osadest.
Rühmituse Afganistani sidusettevõte on tuntud erinevalt kui ISIS-K või IS-K, võttes oma nime Khorasani provintsist, piirkonnast, mis hõlmas keskajal suurt osa Afganistanist, Iraanist ja Kesk-Aasiast.
Sidusettevõttel on tuhandeid terroriste, kes on Afganistanis korduvalt rünnakuid korraldanud pärast seda, kui Taliban 2021. aastal riigi hõivas, terrorirühmitus, millega nad on kibedas vastuolus.
ISIS-K oli 2021. aasta augustis Kabuli lennujaamas toimunud enesetapupommitamise taga, mille tagajärjel hukkus USA kaootilise väljaviimise käigus 13 Ameerika sõdurit ja umbes 170 afgaani. Samuti võtsid nad vastutuse jaanuaris Iraanis Kermanis toimunud pommirünnaku eest, milles hukkus mälestusrongkäigus 95 inimest.
7. märtsil, vaid mõni tund enne seda, kui USA saatkond hoiatas eelseisvate rünnakute eest, ütles Venemaa kõrgeim julgeolekuagentuur, et on nurjanud ISIS-e rakukese rünnaku Moskva sünagoogile ja tapnud mitu selle liiget Venemaa pealinna lähedal Kaluga piirkonnas. Mõni päev enne seda ütlesid Vene võimud, et Venemaa Kaukaasia piirkonnas Inguššias toimunud tulistamises tapeti kuus väidetavat ISIS-e liiget.
