Eeldatavasti kohtub ta Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmani (MbS) ja Araabia Ühendemiraatide presidendi Mohammed bin Zayed Al Nahyaniga – päevakorras on Iisraeli-Hamasi sõda. Loomulikult ei ole kumbki Pärsia lahe liidrid allkirjastanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamislepingut ning nende kohtumine Putiniga ärritab Washingtoni ja Euroopa liidreid kindlasti väga.
Fookuses on ka OPEC+ -ga seotud naftaturukoostöö, mis on kannul kontsernil, kes teatas eelmisel nädalal vastuoluliselt uutest vabatahtlikest tarnekärbetest:
OPEC+ poolt kokku lepitud naftatoodangu kärped võtavad aega, ütles Kreml teisipäeval, kinnitades, et Putin külastab kolmapäeval Araabia Ühendemiraate ja Saudi Araabiat.
Kremli avalduses öeldi, et Putin ja kroonprints MbS arutavad “kahepoolse koostöö küsimusi kaubanduses, majanduses ja investeeringutes, samuti koostöö erinevaid aspekte mitmepoolsetes formaatides”.
Putini Mideasti ja Gazaga seotud diplomaatia jätkub, kui ta naaseb koju Moskvasse, sest neljapäeval võõrustab ta Iraani presidenti Ebrahim Raisi. Läänes nähakse Iraani Hamasi ja terrorirühmituste, eriti Liibanoni Hezbollah’ suure toetajana. Nii Hezbollah kui ka Venemaa on aastaid teinud Süürias koostööd Assadi valitsuse kaitseks.
Kreml on viimasel ajal väitnud, et USA on Gaza kriisi õhutanud oma tühja tšekitoetusega Iisraelile. Kriitika on keskendunud Washingtoni suutmatusele luua Palestiina riiki, otsustades selle asemel anda palestiinlastele lihtsalt majanduslikke “jaotusmaterjale”, lastes samal ajal konfliktil aastaid podiseda.
Putin on koos Hiinaga juhtinud ülemaailmset kriitikat tsiviilisikute hukkunute arvu hüppelise kasvu kohta Gaza sektoris. Kuid Bideni enda administratsioonis on eriarvamused kasvanud …
Putin on selle asemel öelnud Venemaa kohta, et “keegi ei saa kahtlustada, et me mängime ühe partei vastu” ja seega on ta võimeline olema legitiimsem rahu vahendaja.