Uuendus: see ei üllata kedagi, et Vladimir Putin kindlustas veel kuus aastat Venemaa presidendina – tagades tõhusalt, et ta ületab Jossif Stalini kui Venemaa kõige kauem ametis olnud valitseja, kui ta peaks edukalt lõpetama oma viimase ametiaja, kui ta saab 77-aastaseks – püüdes hoogustada oma sõda Ukrainas ja esitada väljakutse Läänele, kusjuures Kreml väitis talle rekordilist avalikku toetust hääletusel, mille tulemus oli suuresti ette määratud isegi ilma saladuseta kotid posti teel saadetavaid hääletussedeleid, mis saabuvad kell 3 hommikul.
Putin võitis pühapäeva hilisõhtul riigitelevisioonis eetris olnud väljumisküsitluse kohaselt 87%, vahetult pärast kolmepäevase hääletamise lõppu. See ületas varasema kõrge 77%lise toetuse, mille ametisolev president sai 2018. aasta valimistel, vahendab Bloomberg.
Veel kolm kandidaati, kõik Kremlile lojaalsetest parteidest, ei saanud rohkem kui 5% toetust. Ligi 4,5 miljonit inimest hääletas internetis süsteemis, mida kasutati 29 Venemaa piirkonnas esimest korda presidendivalimistel, teatas uudisteteenistus Interfax, viidates valitsuse andmetele.
Esialgne valimisaktiivsus oli riigitelevisioonis näidatud keskvalimiskomisjoni andmetel 74,22%, mis on suurim üle 3 aastakümne. See valimisaktiivsus oli kõrgeim pärast Boriss Jeltsini presidendiks saamist 1991. aastal pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja tublisti üle 2018. aastal registreeritud 67,5% valimisaktiivsuse. Vähemalt kuus Venemaa piirkonda väitsid, et valimisaktiivsus oli üle 90%.
Tähelepanuväärne on see, et CEC andmetel sai Putin 94,12% häältest pärast 100% protokollide töötlemist Vene Föderatsiooni presidendivalimistel Luganski Rahvavabariigis, mis asub Donetski oblastis.
Putin pikendab oma ligi veerandsajandi pikkust valitsemisaega viiendaks ametiajaks ajal, mil tema väed on Ukrainas rünnakul. Venemaa survestab oma eelist invasiooni kolmandal aastal, millest on saanud Euroopa suurim konflikt pärast Teist maailmasõda, kuna Ukraina võitleb oma vägede varustamisega laskemoonaga keset viivitusi oma USA ja Euroopa liitlaste sõjalises abis.
Valimistulemus “annab Putinile kõik võimalused rakendada Ukrainas mis tahes, isegi kõige karmimaid stsenaariume,” ütles Kremlit nõustava Moskvas asuva poliitilise analüüsi keskuse juht Pavel Danilin. “Ajalooliselt kõrge tulemus on garantii, et enamik elanikkonnast toetab Putinit,” ütles ta.
Putini võit tuleb siis, kui Venemaa majandus on alates 2022. aasta veebruari invasiooni algusest rahvusvaheliste sanktsioonide šoki täielikult üle elanud tänu jätkuvale energiatulude voole – mida lääs on hirmunud peatada, kuna see tähendaks ülemaailmsete energiahindade tõusu ja Bideni jaoks 2024. aasta novembri valimistel – ning valitsuse kulutuste tohutut süstimist kaitsetööstuse toetamiseks ja kodumaiste ettevõtete kaitsmiseks. Samal ajal õitseb kaubandus Hiinaga, kuna Venemaa suunab oma majanduse Euroopa turgudelt eemale.
Nagu eespool märgitud, korraldas Venemaa hääletamist Ukraina okupeeritud aladel ja see väitis, et valimisaktiivsus ületas kaugelt 80%, isegi kui miljonid inimesed on pärast sissetungi piirkondadest põgenenud. Kiievi välisministeerium ütles, et “pseudovalimised” olid ebaseaduslikud, mille all nad ilmselt mõtlevad, et neid ei määranud ette neokonservatiivjumal Victoria Nuland või kes iganes see on, kes teda süvariigis asendab.
* * *
Varem:
Venemaa presidendivalimiste esimene voor toimub sel nädalavahetusel reedest pühapäevani.
Need on riigi kaheksandad presidendivalimised ja valimistele kutsutakse üle 112 miljoni valija.
Kuigi kandideerib neli kandidaati, teatab Statista Katharina Buchholz, et vaatlejate seas pole peaaegu mingit kahtlust, et Vladimir Putin valitakse esimeses voorus viiendaks ametiajaks tagasi.
Ainus tõeline teadmata on häälte osakaal, mille ta saab.
Viimastel presidendivalimistel 2018. aastal oli see arv umbes 77 protsenti.
Rohkem infograafikuid leiate aadressilt Statista
Umbes veerand sajandit võimul olnud – neli presidendi ametiaega ja kaks ametiaega peaministrina aastatel 1999-2000 ja 2008-2012 – on Putin veetnud riigi tüüri juures kokku ligi 9 000 päeva. Kui ta sel nädalavahetusel tagasi valitakse, teeb sellele järgnev kuueaastane umbes 2,190-päevane ametiaeg temast tõenäoliselt Venemaa pikima ametisoleva juhi alates kahekümnenda sajandi algusest. See rekord kuulub praegu Jossif Stalinile, kes juhtis riiki aastatel 1924–1953 kokku 10 636 päeva. Putinist sai Venemaa teine pikima staažiga juht, kes edestas Brežnevit 2017. aastal oma kolmanda ametiaja lõpus presidendina.
Dmitri Medvedevi eesistumise ajal aastatel 2008–2012 muudeti Venemaa seadust, et pikendada presidendi ametiaega kahelt nelja-aastaselt ametiajalt kahele kuuele aastale.
See muudatus oli mõeldud ka teenitavate tingimuste lähtestamiseks ja võimaldas seega Putinil võita veel kaks ametiaega.
Kümmekond aastat hiljem, 2021. aastal, allkirjastas Putin veel ühe seaduse, millega kehtestati piir kahele presidendi mandaadile inimese kohta elus, taastades paradoksaalselt juba täidetud tähtajad ja vabastades ta seeläbi teist korda.
