Värskendus (1017ET): Kremlis on käimas see, mida kirjeldatakse kui esimest mitteametlikku kohtumist presidentide Xi ja Putini vahel. Samal ajal kui loodetud südamlikkust ja tihedamate suhete väljendusi vahetati, tulid ühed silmapaistvamad esimesed avaldused Putinilt, kes ütles, et on “avatud” rahukõnelustele Ukrainaga ja Hiina vahenduspüüdlustele.
“Meil on palju ühiseid ülesandeid, eesmärke,” ütles Putin oma Hiina kolleegile, õnnitledes samas teda kolmandaks 5-aastaseks ametiajaks tagasivalimise puhul Hiina riigipeaks. Xi ütles vastutasuks: “Venemaal õnnestus Putini juhtimisel õitsengut edendada.” Putin ütles ka, et “arutame teie algatust [Ukraina kohta], millesse suhtume austusega”.
“Oleme avatud läbirääkimisprotsessiks Ukraina üle,” lisas Venemaa juht. Ta märkis Xile, et “oleme vaadanud teie ettepanekuid Ukraina konflikti lahendamiseks” ja andis eelarvamuse, et “me arutame seda küsimust”.
Päev varem teatas Valge Maja NSC pressiesindaja John Kirby meediaintervjuus, et igasugune “üleskutse relvarahule” Ukrainas on “vastuvõetamatu”.
Tõenäoliselt rahuldub Moskva vaid sellega, et Kiievis tunnistab Donbassi Venemaa alluvuses täielikult; see on aga asi, mille Washington hukka mõistab ja püüab Zelenski administratsiooni vastu panna.
Riigimeedia kommentaaris (RT) öeldakse, et “Moskva on öelnud, et kaalub ettepanekut, kuid on osutanud mitmele tegurile, mis takistavad Ukraina rahumeelset lahendust.” Veelgi enam Moskva vaatenurgast suundus Xi kohtumistele: “Nende hulka kuuluvad Kiievi ja selle lääne toetajate nõudmine Venemaa sõjalise lüüasaamise kohta, nende kindel vastupanu igasugusele relvarahule, samuti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski seadus, mis keelab pidada läbirääkimisi Venemaaga seni, kuni Putin on ametis.
* * *
Hiina president Xi Jinping saabus esmaspäeval Moskvasse, et korraldada Pekingi sõnul “reis rahu nimel”, kuid hetkel rõhutab Valge Maja, et “me ei toeta praegu üleskutseid relvarahu sõlmimiseks,” öeldakse. Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby. “Kindlasti ei toeta me üleskutseid relvarahu sõlmimiseks, mida Hiina Rahvavabariik Moskvas toimuval kohtumisel kutsuks üles ja millest Venemaale oleks lihtsalt kasu,” ütles Kirby.
Kolmepäevane reis sai alguse, kui Xi lennuk maandus Moskvas Vnukovo lennujaamas, kus Venemaa turismi, spordi, kultuuri ja kommunikatsiooni asepeaminister Dmitri N. Tšernõšenko tervitas teda punase vaiba tseremoonia ja sõjaväe puhkpilliorkester. Tema esimene peatus oli Kreml esialgseks ja mitteametlikuks kohtumiseks president Putiniga.
“Mul on president Vladimir Vladimirovitš Putini kutsel väga hea meel tulla tagasi riigivisiidile meie lähedase naabri maale,” ütles hr Xi saabudes. Ta lisas: “Hiina ja Venemaa on head naabrid ja usaldusväärsed partnerid, mida ühendavad mäed ja jõed.”
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et Hiina 12-punktiline rahuplaan Ukrainas on päevakorras esikohal. “Ühel või teisel, (Pekingi) Ukraina plaanis tõstatatud küsimusi puudutatakse läbirääkimistel,” ütles ta. “President Putin annab põhjalikud selgitused” Venemaa seisukoha kohta.”
Vaid mõni tund enne Hiina presidendilennuki teele asumist avaldasid nii Xi kui ka Putin kahepoolset tippkohtumist tutvustavad eraldi artiklid, milles Xi rõhutas, et Hiina tõuge Ukraina kriisile lõpetada peegeldab ülemaailmset toetust. Putin kirjutas omalt poolt, et tal on “kõrged ootused eelseisvatele kõnelustele” oma “vana hea sõbraga”.
Putin ütles, et talle meeldivad Xiga “kõige soojemad suhted” riikidevahelises partnerluses, mis “järjekindlalt tugevneb” ja on jõudnud “ajaloo kõrgeimale tasemele”. Rääkides kõnelustest, esimesest isiklikust tippkohtumisest Hiina liidriga pärast Ukraina sõja algust, rõhutas Putin: “Me ei kahtle, et need annavad uue võimsa tõuke meie kahepoolsele koostööle tervikuna.” Vastavalt Putini kirjale, mis avaldati ka inglise keeles riigi veebisaitidel:
Peamine on aga jäänud muutumatuks: ma räägin Venemaa ja Hiina kindlast sõprusest, mis meie riikide ja rahvaste hüvanguks ja huvides järjekindlalt tugevneb. Kahepoolsete sidemete arendamisel tehtud edusammud on muljetavaldavad. Venemaa-Hiina suhted on jõudnud ajaloo kõrgeimale tasemele ja tugevnevad veelgi; nad ületavad oma kvaliteedilt külma sõja aegseid sõjalis-poliitilisi liite, ilma piirangute ja tabudeta keegi ei annaks pidevalt käsku ega kuuletu. Oleme oma poliitilises dialoogis saavutanud enneolematu usalduse, meie strateegiline koostöö on muutunud oma olemuselt tõeliselt terviklikuks ja seisab uue ajastu lävel.
Putin tõmbas ühel hetkel ka otse USA poole:
Jäädes kangekaelsemalt kui kunagi varem oma iganenud dogmaate ja kaduva domineerimise juurde, mängib “kollektiivlääs” tervete riikide ja rahvaste saatustele. USA poliitika heidutada samaaegselt Venemaad ja Hiinat, aga ka kõiki neid, kes ei allu Ameerika diktaadile, muutub üha ägedamaks ja agressiivsemaks. Rahvusvahelise julgeoleku ja koostöö arhitektuur lammutatakse. Venemaad on tembeldatud “vahetuks ohuks” ja Hiinat “strateegiliseks konkurendiks”.
Vahepeal jälgib Washington Xi reisi väga tähelepanelikult, kuna Hiina liidrilt on peagi oodata telefonikõnet Ukraina presidendi Zelenskiga….
Ja eriti Hiina vahenduspüüdluste kohta Ukraina kriisis tõotas Putin, et püüdlused Euraasia suurte liitlaste lõhestamiseks “ei tööta”…
“Ukraina kriis, mille provotseeris ja mida usinalt Lääs õhutab, on kõige silmatorkavam, kuid samas mitte ainus ilming tema soovist säilitada oma rahvusvaheline domineerimine ja säilitada unipolaarne maailmakord,” kirjutas Venemaa liider. “On täiesti selge, et NATO püüdleb tegevuste globaalse ulatuse poole ja püüab tungida Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda.” Ta jätkas:
On ilmselge, et eksisteerivad jõud, kes püüavad visalt jagada Euraasia ühisruumi “eksklusiivsete klubide” ja sõjaliste blokkide võrgustikuks, mis aitaks ohjeldada meie riikide arengut ja kahjustada nende huve. See ei tööta.
Putin lõpetas oma kirja lõpus: “Me hindame Hiina Rahvavabariigi poolt Ukraina sündmuste suhtes võetud tasakaalustatud seisukohta, samuti nende ajaloolise tausta ja algpõhjuste mõistmist.” Ta rõhutas: “Me tervitame Hiina valmisolekut anda sisukas panus kriisi lahendamisele.”
NY Times märgib Hiina riigimeedia põhjal, et Xi saatsid Moskvasse “kõrgemad ametnikud, sealhulgas Hiina kõrgeima auastmega diplomaat Wang Yi; välisminister Qin Gang ja Hiina kommunistliku partei keskkomitee peabüroo direktor Cai Qi.” Ukraina esitas samal ajal Venemaale üleskutse viia kõik oma väed välja, öeldes, et see on õige valem Hiina rahuplaani edukaks elluviimiseks.
