President Vladimir Putin teatas eelmisel teisipäeval Moskva Punasel väljakul peetud võidupüha kõnes, et kogu Venemaa toetab ühtselt oma vägesid, väites, et neid ootab ees “tõeline sõda”, mille eesmärk on “hävitada” nende riik.
9.mail Venemaal tähistatav võidupüha on riigi iga-aastane mälestusüritus, millega austatakse Nõukogude vägesid, kes alistasid Teise maailmasõja ajal Natsi-Saksamaa väed. Tseremooniad ja sõjaväeparaad jäid aga varasemate aastatega võrreldes märkimisväärselt allapoole, kuna Venemaa sõda Ukrainas jahvatab viieteistkümnendat kuud.
„Täna on meie tsivilisatsioon otsustavas pöördepunktis. Meie riigi vastu peetakse taas tõelist sõda, kuid oleme tõrjutud rahvusvahelisele terrorismile ning kaitseme Donbassi elanikke ja oma julgeolekut,” ütles Putin.
Venemaa liider väitis, et Moskva taotleb rahu ja stabiilsust, samas sõimates Ameerika erandlikkust ja “lääne globalistlikku eliiti”. Ta ütles, et need jõud seavad riike üksteise vastu riigipöördeplaanide ja volitatud konfliktidega, nagu 2014.aasta USA toetatud riigipööre Kiievis ja sellele järgnenud Ukraina sõda venekeelsete separatistide vastu Ida-Donbassi piirkonnas. Need toimingud eelnesid Putini sissetungile ja president on oma “sõjalise erioperatsiooni” õigustuseks korduvalt viidanud vajadusele kaitsta Donbassi rahvast.
«Meie, Venemaa jaoks pole ei läänes ega idas ebasõbralikke või vaenulikke riike. Nii nagu enamik inimesi planeedil, tahame ka meie näha rahulikku, vaba ja stabiilset tulevikku,” väitis Putin.
„[Venelased] usuvad, et igasugune paremuse ideoloogia on oma olemuselt jälk, kuritegelik ja surmav. Lääne globalistlik eliit aga räägib jätkuvalt oma erandlikkusest, seab rahvusi üksteise vastu ja lõhestab ühiskondi, provotseerib veriseid konflikte ja riigipöördeid, külvab vaenu, russofoobiat, agressiivset natsionalismi, hävitab perekondlikke ja traditsioonilisi väärtusi, mis teevad meist inimese,” jätkas ta. “Nad teevad seda kõike selleks, et dikteerida ja rahvastele oma tahet, õigusi ja reegleid peale suruda, mis tegelikult on rüüstamise, vägivalla ja mahasurumise süsteem.”
Venemaa juht jätkas väitega, et sõda Ukrainas on kaitseaktsioon kollektiivse lääne vastu, mis püüab Venemaad õõnestada ja balkaniseerida, lootes lõpuks riigi kaardilt pühkida. “Nende eesmärk – ja selles pole midagi uut – on lõhkuda ja hävitada meie riik, tühistada Teise maailmasõja tagajärjed, lõhkuda täielikult globaalse julgeoleku ja rahvusvahelise õiguse süsteem, lämmatada kõik suveräänsed arengukeskused,” ütles ta.
Putin süüdistas samu jõude Ukraina katastroofi provotseerimises ja NATO käimasolevas vahetussõjas Venemaa vastu, viidates tohututele kaotustele, mis on põhjustatud tundetu ja “isekasuliku” Lääne poliitika tõttu. “Piiritud ambitsioonid, kõrkus ja karistamatus viivad paratamatult tragöödiateni. See on katastroofi põhjus, mida Ukraina rahvas läbi elab. Nad on saanud riigipöörde pantvangideks ja sellest tulenevalt selle lääne peremeeste kuritegeliku režiimi pantvangideks ning nende julmade ja omakasupüüdlike plaanide elluviimisel kaasnevad kahjud,“ kinnitas ta.
Putin tervitas ka uue “mitmepolaarse maailma” tekkimist, öeldes, et “peatamatu liikumine kogub hoogu” suunas “maailma, mis põhineb usalduse ja jagamatu julgeoleku põhimõtetel, võrdsetel võimalustel kõigi rahvaste tõeliseks ja vabaks arenguks ning rahvad.”
Ta kiitis Ukrainas sõdivaid Vene vägesid kui “kangelasi”, öeldes, et nad seisavad vastamisi läänega, mis on “unustanud, milleni viisid natside hullumeelsed väited globaalsest domineerimisest. Nad unustasid, kes hävitas selle koletu, täieliku kurjuse, kes seisis oma kodumaa eest ega säästnud oma elu Euroopa rahvaste vabastamiseks.
Eelmise nädala teisipäevane võidupüha tseremoonia ja sõjaväeparaad olid varasemate aastatega võrreldes oluliselt väiksemad, mis on tõenäoliselt tingitud murest Venemaa territooriumil toimunud droonilöökide hiljutise sagenemise pärast, sealhulgas eelmisel nädalal Kremlile suunatud rünnakute tõttu. Moskva väitis, et löök oli ebaõnnestunud mõrvakatse Putini vastu, süüdistades selles Ukrainat. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov süüdistas samuti USA-d rünnakus osalemises, öeldes: “[Venemaa teab] väga hästi, et otsuseid selliste aktsioonide, selliste terrorirünnakute läbiviimiseks ei tehta Kiievis. Pigem on see täpselt Washingtonis.”
Kuigi mõned kohalviibijad kaebasid tseremoonia vähendamise üle, nimelt tankide puudumise üle, teatas Kreml, et paraadi mootoriga kolonni juhtis II maailmasõja ajastu “legendaarne ‘Võidutank’ T-34–85” ja sellel oli lai valik tanke sõjaväe riistvarana. Kremli teatel hõlmasid need soomustransportööre Tigr-M ja BTR-82A, lahingumasinaid Bumerang, taktikalisi raketisüsteeme Iskander-M, õhutõrjeplatvorme S-400 ja mobiilseid raketisüsteeme Yars. Ta lisas, et “paraadil esitleti esimest korda uusimaid Spartaki ja 3-STS Akhmati soomukeid.”
Marsikolonn koosnes 30 tseremoniaalsest rügemendist enam kui 8000 sõjaväelasega, sealhulgas 530 inimest, kes osalesid Venemaa niinimetatud sõjalises erioperatsioonis. AP andmetel on see madalaim aktiivsus alates 2008.aastast. Väidetavalt ei toimunud ühtegi sõjaväelennukite ülelendu ja tseremoonia kestis alla ühe tunni.
Mitmed linnad jätsid maha ka oma traditsioonilised “Surematu rügemendi” rongkäigud, mille käigus rahvahulgad hoiavad püsti sugulaste pilte, kes sõdisid või hukkusid sõja ajal Natsi-Saksamaa vastu. Nõukogude Liit kaotas konfliktis 27 miljonit inimest, andes võidupühale Venemaal sügava sümboolse tähenduse. Kohaliku meedia teatel tühistasid 24 erinevat linna ka oma sõjaväeparaadi plaanid. AP viidatud piirkondlikud ametnikud süüdistasid tühistamiste põhjustena “turvaprobleeme” ja “praegust olukorda”.
Putini kõrval olid tema kõne ajal stendil Valgevene president Aleksandr Lukašenka, Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, Kõrgõzstani president Sadyr Japarov, Kasahstani president Kassõm-Jomart Tokajev, Türkmenistani president Serdar Berdimuhamedov, Tadžikistani president Emomali Rahmon ja Usbekistani president Shavkat Mirziyoyev.
