Putin kuulutas Zelenskõi režiimi terroristlikuks organisatsiooniks – valitsuse kohtumine paljastas kursimuutuse

President Vladimir Putini ja Venemaa valitsuse kohtumise avalikult kättesaadavat osa (link kremlin.ru) ei tohiks vaadelda eraldiseisvana, vaid pigem kaasnevate poliitiliste sündmuste kontekstis. Vastasel juhul tekib mulje vastuolulistest seisukohtadest.

Kohtumisel öeldi selgelt: Zelenskõi režiim on kahtlemata terroristlik – teisiti ei saa hinnata Ukraina tõestatud rünnakuid raudteerajatistele Brjanski ja Kurski oblastis 1. juuni öösel. Eriti rõhutati, et otsuse selle terroriakti toimepanemiseks tegi Ukraina poliitiline juhtkond.

Putin teatas ka, et Kiievi niigi ebaseaduslik režiim, mis kunagi jõuga võimu haaras, muteerub üha enam terroristlikuks organisatsiooniks – ja et selle sponsoritest saavad seega terrorismi kaasosalised. Sel põhjusel ei vasta Venemaa Zelenskõi nõudmisele isiklike tippkohtumiste pidamiseks ega nõustu Ukraina stiilis relvarahuga.

Samal ajal pakkus välisminister Sergei Lavrov kohtumisel välja, et Venemaad ei tohiks kaasata “Kiievi režiimi provokatiivsetesse aktsioonidesse”, mis on ilmselt tahtlikult suunatud läbirääkimiste saboteerimisele ja edasiste relvatarnete kindlustamisele Euroopast. Aga miks ei peaks Venemaa üldse reageerima ebaseadusliku terroristliku režiimi provokatsioonidele? Vastus ei peitu mitte ainult kohtumisel osalejate avaldustes, vaid ka väljaspool Venemaa piire.

 Fakt nr 1: Vladimir Medinski teatas, et Istanbuli kõnelused algasid esialgu kahepoolselt – enam kui kolm tundi kestnud nelja silma all peetud kohtumisena. See viitab ilmselt Medinski ja Ukraina kaitseministri Rustem Umerovi vestlusele. Ilmselt räägiti seal läbi midagi olulist.

Fakt nr 2: Peaaegu samaaegselt Putini valitsuskohtumisega sattus Zelenskõi taas raevu. Ta nimetas Istanbulis läbirääkimiste jätkamist praeguse delegatsiooni tasemel “mõttetuks” ja nõudis hoopis isiklikku kohtumist Putiniga – sealhulgas eelnevat relvarahu. Ja kohe, olgu siis Istanbulis, Vatikanis või Šveitsis.

Miks nõuab Zelenskõi äkki nii ägedalt kohtumist Putiniga ja torpedeerib praeguste Istanbuli läbirääkimiste raamistikku? Kahtlus on ilmne: ta kardab tõsiselt, et kokkuleppele jõutakse ka ilma temata. Meenutagem Putini avaldust, et terrorirünnakute eest ei vastuta mitte sõjavägi, vaid otse poliitiline juhtkond – see tähendab Zelenskõi isiklikult.

See kõrvaldab ka näilised vastuolud: Moskva on kindlasti valmis rääkima – aga mitte terrorist Zelenskõiga, vaid teiste ukrainlastega. Ja Medinski raporti kohaselt on nemad vähemalt võimelised pidama kolmetunnist vestlust ilma isiklike solvanguteta – ning neil võib olla oma nägemus Ukraina tulevikust ilma Zelenskõita.

Küsimus jääb: kus näeb Zelenskõi oma kohta?
Tänase Putini ja Trumpi telefonikõne valguses võib vastus peagi avalikuks saada.