Briti luure tippametnik on andnud uue ärevusttekitava hoiatuse seoses “Vene ohuga” Läänele. Anne Keast-Butler, kes on viimase aasta jooksul juhtinud Ühendkuningriigi GCHQ-d ehk signaaliluureoperatsioone (mis on samaväärne Ameerika NSA-ga), on oma esimeses suuremas kõnes hoiatanud, et president Putin kavandab “füüsilisi rünnakuid” Lääne sihtmärkide vastu.
Birminghamis küberjulgeoleku ekspertide poole pöördudes väitis GCHQ direktor, et Moskva on hõivatud küberründajate rühmade “kasvatamise ja inspireerimisega” ning “mõnel juhul näiliselt koordineerib füüsilisi rünnakuid Lääne vastu”.
Ta ütles, et Venemaa kõrval kujutab Hiina endast “epohhi määravat” ohtu ka Ühendkuningriigi pikaajalisele riiklikule julgeolekule. Ta tunnistas, et praegu võtab Hiina “rohkem ressurssi … kui ükski teine missioon” GCHQ-s.
Kuid lõpuks keskendus ta kõnes Briti luurele, olles “üha enam mures kasvavate sidemete pärast Vene luureteenistuste ja puhverrühmade vahel küberrünnakute läbiviimiseks – samuti kahtlustatavate füüsilise jälgimise ja sabotaažioperatsioonide pärast”.
Ta ütles ka, et hetkel on käimas uus suur Harkivi rünnak, et “Putin ei ole loobunud oma maksimalistlikust eesmärgist allutada Ukraina elanikkond.”
Tema kohutav hinnang tuleb sellest, et Briti valitsus püüab maha suruda Venemaa diplomaatilisi saite Ühendkuningriigis, mida kahtlustatakse olevat kaks Venemaa luurekeskust.
Hiljuti on esitatud ka uusi süüdistusi konkreetsete rünnakute kohta Ühendkuningriigi infrastruktuuri vastu, mis on seotud Venemaaga. Näiteks kirjutab The Telegraph, et “Eelmisel nädalal esitati Briti mehele süüdistus süütamisrünnakus Londonis ja prokurörid süüdistasid teda vene poolsõjaväelise organisatsiooni Wagner Group heaks töötamises.”
Samas aruandes märgitakse, et “Venemaad on pikka aega süüdistatud lääne organisatsioonide vastu suunatud küberjõukude kaitsmises, võimaldades neil tegutseda suhteliselt karistamatult, kui nad viivad läbi keerukaid häkkimisi.”
“Eelmisel nädalal nimetas riiklik kuritegevuse agentuur LockBiti taga olevaks isikuks Venemaa kodaniku Dmitri Khoroševi – lunavararühmituse, mis oli ettevõtetelt varastanud sadu miljoneid naelu,” jätkab The Telegraph.
Euroopas on ka teisi kohti, kus on toimunud hiljutised “salapärased tulekahjud” või oletatavad sabotaažirünnakud, mis on tekitanud NATO ametnikes kahtlusi.
Mõned päevad tagasi koostas Daily Mail väga spekulatiivse raporti, mis näitab mõnevõrra sensatsiooniliselt näpuga “gangsteritele”, kelle Moskva on palganud Euroopat “põlema panema”:
Luurejuhid on hoiatanud ministreid, et nad kardavad, et Suurbritannia ja teised Ukraina võtmeliitlased on pärast mitmeid kahtlaseid intsidente viimastel kuudel võtnud sihikule Vene saboteerid.
Nende hulka kuulub tulekahjude laine relvatehastes ja sõjaga seotud tööstusobjektides Läänes, mis varustavad Ukrainat. Samuti on rünnatud arvutisüsteeme, rongide rööbastelt mahasõite ja isegi tsiviilõhulendude satelliitsignaalide segamist.
Eile õhtul [või eelmise reede õhtul] ütles Briti kõrge julgeolekuallikas, et Lääne luureagentuurid kardavad, et Moskvaga on seotud hulk tööstuslikke tulekahjusid, öeldes, et “b******id” üritavad Euroopat põlema panna.
“Paljud tulekahjud, mida me pidasime õnnetusteks ja ühendamata, on osutunud seotuks,” ütles ta.
See allikas lisas, et luurejuhid on ministreid hoiatanud, et Moskva palkab üha enam gangstereid ja paremäärmuslasi, et korraldada rünnakuid Lääne huvide vastu.
GCHQ direktori Keast-Butleri eelmainitud sõnad näivad andvat uut kinnitust, et see on Briti luure seisukoht – et vähemalt mõnda neist juhtumitest peetakse Moskvaga seotud sabotaaži tulemuseks.
Tõenäoliselt võivad paljud neist tööstuslikest vahejuhtumitest ja tulekahjudest (mis ulatuvad tagasi “kuud”, millest meile räägitakse) olla õnnetused ja pole selge, mil määral on tegelikult kinnitatud sabotaaž või süütamine. Sellegipoolest on see vallandanud mõningase paanika Ühendkuningriigi valitsuse tipp-ešelonides:
Üks valitsuskabineti minister rõhutas, et ta ei saa sabotaaži- ja süütamisrünnakutes kahtlustatavaid isegi mitte taustal arutada “riikliku julgeoleku kaalutlustel”.
Kuid tooride parlamendiliige Bob Seely, venekeelne desinformatsiooni spetsialist ja väliskomisjoni liige, ütles, et Suurbritannia peab ohule ärkama.
“Me peame mõistma, et Vene riik usub, et ta on konfliktis Ühendkuningriigi ja teiste juhtivate lääneriikidega,” lisas ta.
“Me peame ennast kaitsma. Me ei tea nende toimingute tegelikku ulatust. Mõned näevad välja amatöörlikud – kuid nad muutuvad keerukamaks. Need on osaliselt propaganda eesmärgil näitamaks, et [Vladimir] Putin lööb läände vastu, kuid on mõeldud ka meie julgeolekujõudude venitamiseks.”
Jällegi on kõigil neil süüdistustel vähe kontrollitavaid tõendeid (või vähemalt pole neid avalikustatud).
Allpool on toodud peamine juhtum Berliinis, nagu teatas The Daily Mail:
Selle kuu alguses puhkes Berliini lähedal asuvas tehases tulekahju, mida juhtis Ukrainasse tarnitud õhukaitsesüsteeme tootev ettevõte.
Infernoga tegelemiseks kulus 223 tuletõrjujat, kellel olid musta suitsu pilved ja hirm mürgise saastumise ees. Politsei sõnul kahtlustasid nad “hooletut süütamist”, kuna “puudusid märgid sabotaažist või rünnakust”.
Kremli arvatavate rünnakute laine ulatub palju kaugemale kui rünnakud sõjaliste tarnete vastu. Rootsi, kes liitus NATOga pärast sissetungi Ukrainasse, uurib, kas rongide rööbastelt mahasõitude taga on riigi toetatud sabotaaž.
Poola – Kiievi ja relvatarnetee peamine toetaja – katkestas saboteuride võrgustiku, kes arvati kavandavat rünnakut oma raudteesüsteemile.
The Economist on esitanud sama süüdistuse selle nädala pealkirjas, mis ütleb, et Venemaa suurendab sabotaaži kogu Euroopas: Kreml usub, et on NATOga varisõjas. Siin on, kuidas ajakiri kirjeldas sama Berliini tulekahju:
Berliini Lichterfelde eeslinnas Diehl Metalli tehases 3. mail puhkenud tulekahju ei olnud iseenesest kahtlane. Rajatis, metallitehas, ladustas väävelhapet ja vasktsüaniidi – kahte kemikaali, mis võivad süttimisel ohtlikult kombineeruda. Õnnetusi juhtub. Kulme kergitas asjaolu, et Diehli emafirma valmistab õhutõrjesüsteemi IRIS-T, mida Ukraina kasutab Vene rakettide pareerimiseks. Puuduvad tõendid selle kohta, et see tulekahju oli sabotaaž. Kui idee on usutav, siis sellepärast, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et Venemaa varjatud sõda Euroopas on intensiivistumas.
Huvitaval kombel on politsei nimetanud katastroofi põhjusena “hooletut süütamist”, mis ühel hetkel põhjustas suure tulekahju tagajärjel mürgigaasipilvede kartuses piirkonna evakueerimise.
Nii et ilmselt käivad ringi varjulised meeskonnad Venemaa toetatud sabotööridest, kes üritavad ronge rööbastelt maha sõita ja tootmiskohti õhku lasta. Kuigi kõik on võimalik – eriti pärast üle kahe aasta kestnud kohutavat, jahvatavat sõda Ukrainas -, ei ole ühtegi neist sabotööridest teolt tabatud, välja arvatud paar, kes väidetavalt jälgis Ameerika sõjaväebaasi.
Siiani ei ole olemas “suitsetamispüstolit”, hoolimata NATO ametnike valjudest hoiatustest. Mõned kahtlusalused on aga väidetavalt ümardatud:
Ainuüksi aprillis peeti kogu mandril kinni hulk väidetavaid venemeelseid saboteure. Saksamaa vahistas kaks Saksa-Vene topeltkodakondsusega isikut kahtlustatuna rünnakute kavandamises Ameerika sõjaväerajatistele ja muudele sihtmärkidele Venemaa sõjaväeluureagentuuri GRU nimel. Poola vahistas mehe, kes valmistus edastama GRU teavet Rzeszowi lennujaama kohta, mis on Ukrainale antava sõjalise abi kõige olulisem sõlmpunkt. Suurbritannia esitas mitmele mehele süüdistuse varasemas süütamisrünnakus märtsis Ukrainale kuuluvale logistikafirmale Londonis, mille Hispaania depoo oli samuti sihikule võetud. Mehi süüdistatakse Ukrainas tegutsenud palgasõdurite rühmituse Wagner Group abistamises, mis on nüüd GRU kontrolli all.
Selle kuu alguses saatis Suurbritannia riigist välja Vene kaitseatašee, süüdistades ametnikku selles, et ta on diplomaatilise katte all deklareerimata luureohvitser. Ka sel juhul ei ole valitsus oma kahtluste alust avalikuks teinud.
Viimaste nädalate jooksul on kasvanud raportite kogum, mis väidab, et Putin on lõppkokkuvõttes nende “sabotaažiplaanide” taga:
Kogu Ukraina sõja jooksul on Venemaa näinud ka kümneid salapäraseid tulekahjusid tööstus- ja kaitsevaldkonna objektidel ja tehastes. Mõnel põhjusel on Kreml süüdistanud Lääne toetatud Ukraina sabotööre. Kas Putin naaseb nüüd soosingusse Euroopa vastu?
