Hetkel, mil Lääs – eriti USA ja Ühendkuningriik – ikka veel vaidlevad selle üle, kas lubada Ukraina vägedel rünnata Venemaa territooriumi NATO pakutavate kaugmaarakettidega, tegi president Vladimir Putin äsja äärmiselt olulise avalduse oma riigi tuumadoktriini kohta.
Putin langetas kolmapäeval väga selgelt künnist seoses Vene strateegiliste jõudude nukide kasutamisega. Ta ütles telepöördumises Venemaa Julgeolekunõukogule, et tuumadoktriini on tõhusalt muudetud, pidades silmas “uute sõjaliste ohtude ja riskide allikate tekkimist Venemaa ja meie liitlaste jaoks”. See on selgelt vastuseks viimastele eskaleerunud piiriülestele rünnakutele Ukrainast sügavale Venemaa territooriumile. Mõned neist on ähvardanud Moskvat tabada.
Ta kirjeldas, et juhul, kui lääneriigid abistavad teist riiki suures rünnakus Venemaa pinnal, võetakse vastutusele ka needsamad lääneriigid. See võib uue doktriini kohaselt käivitada Venemaa tuumakäivituse. See alandab latti selle suhtes, mida võib pidada “eksistentsiaalseks ohuks” Venemaa kodumaa ja selle elanikkonna vastu.
Putin sätestas tõlke kohaselt: “Dokumendi ajakohastatud versioonis tehakse ettepanek, et mis tahes tuumarelvavaba riigi agressiooni Venemaa vastu, kuid tuumarelvariigi osalusel või toetusel, tuleks pidada ühiseks rünnakuks Vene Föderatsiooni vastu.”
Kuigi ta ei väitnud, et see annaks automaatselt rohelise tule Venemaa võimele reageerida tuumarelvadega, kinnitas ta siiski, et nende kasutamise künnis täidetakse, tuginedes “usaldusväärsele teabele kosmoserünnakute vahendite massilise käivitamise ja meie riigipiiri ületamise kohta”.
Seejärel lisas ta Valgevene kaitsmise muudatuse osana: “Me jätame endale õiguse kasutada tuumarelvi agressiooni korral Venemaa ja Valgevene kui liiduriigi liikme vastu,” ütles Putin.
Allpool on parafraas Putini sõnadest ja veel mõned üksikasjad riikliku RT muudatuste kohta:
Moskva “kaaluks” ka tuumareaktsiooni kasutamist, kui ta saab Putini sõnul “usaldusväärset teavet” teise riigi poolt Venemaa või tema lähima liitlase Valgevene vastu käivitatud “massiivse” raketi või õhurünnaku kohta. Vaenlase potentsiaalses löögis kasutatavad relvad võivad hõlmata kõike alates ballistilistest või tiibrakettidest kuni strateegiliste õhusõidukite ja droonideni, ütles ta.
Selle tuumapoliitika dramaatilise ja tõsise muutuse ajastus on kahtlemata suunatud Zelenskõi visiidile Ameerika Ühendriikidesse, kus ta tutvustab Ukraina “võiduplaani” eraldi president Bidenile, asepresident Harrisele ja Donald Trumpile.
Zelenskõi on rõhutanud, et selle plaani põhikomponent on see, et Lääs kaotaks kõik kaugrelvade kasutamise piirangud. Ukraina piiriülesed kaugrünnakud on juba olnud mõnevõrra laastavad, arvestades, et mitme kuu jooksul on kannatada saanud kümned nafta- ja gaasihoidlad, lennuväli ja laskemoonalaod. Zelenskõi tahab Venemaale otseselt suuremat valu tekitada, lootes luua rohkem võimendust sõja soodsaks lahendamiseks.
Biden vastas päevi tagasi, et “ei” – Washingtoni poliitikas selles kõiges pole veel midagi muutunud. Putini kolmapäevased sõnad on ajastatud selleks, et hoida üleval survet USA-le ja tagada, et Kiievile ei antaks uut rohelist tuld selliste asjade kasutamisele nagu armee taktikaline raketisüsteem (ATACMS) või Briti tormivarjud.
Muidugi oleks Putini eelnev hoiatus selle kuu alguses pidanud olema piisav, et läänes saner-meeli ümber veenda. Ta ütles varem, et “See muudaks oluliselt konflikti olemust.” Toona täpsustas ta, et pikamaa raketilöögid Venemaale “tähendaksid, et NATO riigid, USA, Euroopa riigid on Venemaaga sõjas“.
Isegi kui Biden peaks Putini värskete tuumahoiatuste valguses vastu seisma soovile veelgi eskaleeruda, jääb üle vaid oodata, mida teeb järgmine administratsioon, kes iganes Valge Maja okupeerib. Eriti Trump on olnud ainus kandidaat, kes on jõuliselt öelnud, et USA peab sõja kiireks lõpetamiseks seadma prioriteediks rahuläbirääkimised. Eeldatakse, et Harris jätkab Bideni poliitikat, mille tulemuseks on jätkuv eskalatsioonislaik.
