Kümned tuhanded meeleavaldajad on 13. nädalat järjest marssinud üle okupeeritud territooriumide, et asuda vastu Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu pakutud vastuoluliste ja ülimalt ebapopulaarsete “õigusreformide” paketile.
Tel Avivi rannikulinnas kogunes laupäevasel meeleavaldusele üle 150 000 inimese, teatasid Iisraeli meediaväljaanded, samas kui teistes linnades korraldati väiksemaid miitinguid.
Osalejaid nähti kandmas plakateid, mis mõistsid hukka Netanyahu parempoolse valitsuskabineti.
Protestid on toimunud iganädalaselt, alates detsembri lõpust, mil peaminister teatas oma kavatsusest muudatused ellu viia.
Reformide eesmärk on tema väitel muuta režiimi täitevvõimu ja kohtuvõimu vahelist võimutasakaalu, takistades ülemkohtul endise otsuseid tühistamast. Samuti püütakse anda seadusandjatele suurem sõnaõigus kohtunikke valivas komisjonis.
Netanyahu vastased näevad tema kabineti püüdlusi vastu võtta niinimetatud reforme käsitlevad õigusaktid ohuna ülemkohtu sõltumatusele
, kirjeldades seda kui “seaduslikku riigipööret”.
Samuti süüdistavad nad Netanyahut selles, et ta üritas reforme kasutada tema suhtes tehtud võimalike kohtuotsuste tühistamiseks, kuna ta on kohtu all kolmes korruptsioonijuhtumis.
Laupäevasel meeleavaldusel Tel Avivis kasutasid režiimi väed, ratsapolitseid, kokkupõrkeid ja kasutasid veekahureid, et neid laiali ajada.
Esmaspäeval, olles rabatud avalikkuse survest ja eriarvamustest poliitilistest häältest režiimi sees ja väljastpoolt, teatas peaminister lõpuks seaduste vastuvõtmisest Knessetis “pausi”.
“Me ei usu midagi, mis Bibi suust välja tuleb. Usume, et see on lihtsalt poliitiline trikk, mille eesmärk on protesti peatada,” ütles üks protestija nn peatamise kohta.
Teisipäeval alustasid parlamendifraktsioonide esindajad režiimi presidendi Isaac Herzogi residentsis kõnelusi, et sõnastada õigusakt, mis oleks vastuvõetav mõlemale poliitilise spektri poolele.
Paljud poliitikakommentaatorid ja opositsioonitegelased on aga väljendanud skepsist Herzogi vahenduspüüdluste võimaluste suhtes, samas kui valitsev koalitsioon on öelnud, et kui kõnelused ebaõnnestuvad, viivad nad seadusandluse lõpule järgmisel parlamendiistungil.