Prantsusmaa on alustanud kiiret kohtuprotsessi tuhandete noorte üle, kes vahistati massimeeleavaldustel pärast eelmisel nädalal Aafrika päritolu teismelise tapmist.
Nahel Merzouki politseimõrv on tekitanud kaebusi politsei jõhkruse ja rassilise profileerimise kohta, põhjustades massimeeleavaldusi Prantsusmaa linnades.
17-aastase Alžeeria päritolu poisi tappis juuni hilisõhtul Prantsuse politseinik Pariisi eeslinnas Nanterre’is liiklusseisaku ajal.
Kuna Prantsuse rahvas näib veidi rahunevat pärast seda, kui tänavad üle kogu riigi täitusid 45 000 politseiniku ja julgeolekujõududega, et meeleavaldajaid maha suruda, otsustas Prantsusmaa valitsus edastada neile oma teise selge ja raudse sõnumi.
“Väga selgelt, ma tahan kindlat kätt,” ütles Prantsuse justiitsminister Eric Dupond-Moretti esmaspäeval raadio France Inter eetris kohtunikele saadetud sõnumis, kui kohtud valmistusid ülekoormuseks.
Riigi kõrgeim kohtuametnik soovitas prokuröridel süstemaatiliselt otsida vangistust neile, keda kahtlustatakse ja mõistetakse süüdi füüsilises kallaletungis või kui nad on toime pannud tõsiseid vandalismijuhtumeid, vahendab The New York Times.
Justiitsministeeriumi avaldatud andmete kohaselt arreteeriti vahepeal hinnanguliselt umbes 3400–4000 inimest, kelle hulgas oli üle 1200 alaealise.
Prantsuse võimude teatel ei olnud enamikul hiljutiste rahutuste käigus arreteeritutest varasemat kriminaalkaristust. Ja enamik on alaealised: keskmine vanus on 17, mõned isegi 12-aastased.
Kohtud töötavad peaaegu ööpäevaringselt, et vahistatud meeleavaldajate üle kohut mõista. Paljusid suunatakse kiirustavatele kohtuprotsessidele, mida nimetatakse comparutions immédiates, kus prokurörid ja kohtu määratud advokaadid tegelevad traditsiooniliselt lihtsate kuritegudega, nagu liiklusrikkumised, vargused või kallaletungid, sageli siis, kui süüdistatav teolt tabatakse.
Nanterre’is, Pariisi eeslinnas, kus Merzouk oli elanud ja kus politsei ta tappis, pidasid kohtud nädalavahetusel eriistungeid.
Sellest naabruskonnast pärit süüdistatavad kuulusid väidetavalt kõikidesse ühiskonnakihtidesse, alates parameedikutest kuni restoranitöötajate, tehasetöötajate, üliõpilaste ja töötuteni.
“Prokuratuuri sõnum on olnud väga selge, väga täpne ja süstemaatiline,” ütles kohtu määratud kriminaaladvokaat Camilla Quendolo, kes veedab 30 protsenti oma ajast riigikaitsjana.
Asjaolu, et mõned kohtunikud näitasid üles leebust, on riigikaitsja sõnul nii hea kui ka halb. “Nad ei ole robotid, mis on hea. Kuid samal ajal tekitab see inimeste vahel ebavõrdsust.
Samal ajal viitab noorem põlvkond politseiga ähvardamise eest süüdistuse esitamise ebaõiglusele, kui nad tundsid end regulaarselt politsei identiteedikontrolli tõttu ohustatuna. “Seal on vanglad ja õigusemõistmine – vanglad on teie jaoks, aga õiglus mitte,” ütles 25-aastane Yasmina Kammour, samas naabruskonnas elav vähemusrahvusest noorsootöötaja.
Samal ajal on araabia noorte politseimõrvad kaasa toonud paljude prantsuse vähemuste seas pikka aega kestnud pahameele politsei jõhkruse pärast ja taaskäivitanud pika valusa debati politsei rassilise profiilide koostamise üle – see on kahjulik nähtus, mida on käsitletud paljudes aruannetes.
Prantsusmaa kõrgeim apellatsioonikohus otsustas 2016. aastal, et mõned politsei läbiviidud identiteedikontrollid olid tõepoolest diskrimineerivad, ajendatuna vaid peatatud noormeeste “tegelikust või oletatavast päritolust”.
Kohus leidis, et see oli valitsuse “tõsine üleastumine”, mis sundis valitsust tegema mõningaid muudatusi, sealhulgas võtma kasutusele kehakaamerad ametnikele. Samas ei ole see kahtluse alla seadnud üldist isikukontrolli praktikat.
Mitmed inimõiguste rühmitused esitasid 2021. aastal valitsuse vastu ühishagi, nõudes muude muudatuste hulgas isikutunnistuse peatamiseks selgemat õiguslikku alust. Sellega loodetakse peagi algust teha.
Esmaspäeval süüdistati Prantsusmaa valitsust migrantide vastu suunatud rünnakute korraldamises, rassilise profiili loomise ja usulise sallimatuse korraldamises ÜRO Inimõiguste Nõukogu universaalse perioodilise ülevaate (UPR) ajal, mis uurib iga nelja aasta järel kõigi 193 ÜRO liikmesriigi inimõiguste olukorda.
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kantselei ja riigi õiguskaitseorganid lükkasid aga sellised väited tagasi, väites, et rassism või profiilide loomine ei mänginud araabia noorte politseimõrvaga lõppenud kontrollpeatuses mingit rolli.
