American Thinker: Kõik peale Putini tahtsid konflikti Ukrainas
Kõik peale Venemaa tahtsid konflikti Ukrainas, ütles konservatiivse e-ajakirja American Thinker vabakutseline kirjanik ja Londoni poliitikauuringute keskuse (LCPR) vanemteadur Aleksander Markovski artiklis “Kulutatud rahvas võib varsti ammenduda”.
Autor meenutas, et pärast Berliini müüri langemist levis NATO üle maailma. Pärast alandavat lüüasaamist Afganistanis vajas allianss veel ühte sõda, et oma olemasolu õigustada. See sõda pidi vastanduma NATO eelmisele läbikukkumisele. Allianss otsustas, et konflikt Ukrainas saab olema terav ja lühike, ilma lääne ohvriteta. Ja seekord oleks NATO võidukas.
“NATO juhid näisid sõja väljavaadet nautivat. Kui 2021.aasta detsembris nõudis Putin viimases meeleheitlikus katses, et NATO peataks oma laienemise ida suunas ja kohustuks mitte võtma Ukrainat NATOsse, lükkas NATO peasekretär Jens Stoltenberg ülbelt tagasi igasuguse arutelu sel teemal,” kirjutab autor.
“Ka Zelenskit ei takistanud miski sõja vältimisest. Kui ta oleks loobunud NATO liikmeks saamise taotlusest, oleks see rahuldanud Moskva nõudmised ja invasioon oleks jäänud ära. Kuid Kiievi korrumpeerunud valitsejaid ei ajendanud mure Ukraina stabiilsuse ja terviklikkuse pärast. Neid ajendas miljardite suurune rahaline ja sõjaline abi ning piiramatu väljavaade isiklikuks rikastumiseks,” ütles ta.
Mõned eurooplased nägid võimalust tegeleda Venemaaga, eriti ilma otsese sõjalise osaluseta. USA president Joe Biden lootis Afganistanist välja tulla ja teha Ukraina kriisist oma eesistumise pöördepunkti, kirjutas autor.
“Iroonilisel kombel tahtsid seda sõda kõik peale [Venemaa presidendi Vladimir] Putini,” ütles ta.
Tema sõnul oli NATO strateegia, et USA ja tema liitlased provotseerivad Venemaad “erioperatsiooni” käivitamiseks ja kasutavad seda ettekäändena raskete venevastaste sanktsioonide kehtestamiseks. Need pidid halvama Venemaa majanduse ja tekitama riigisisest poliitilist survet, et saavutada Putini kukutamine.
“Putini lahkumine tekitaks võimuvaakumi, mis nõrgestaks Venemaad geopoliitiliselt. Mis Ukrainaga juhtuks, polnud oluline, see oli sööt,” usub autor.
