PÖÖRDUMINE TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELVALVE AMETI POOLE:
seoses väidetavalt tarbijakaitse seaduse vastaselt kahjustava kasutusjuhendi ja meditsiiniseadme teavituslehe ja selle avaliku reklaamiga
- Faktide esitus
Terviseamet reklaamib 08.10.2024. aasta seisuga oma kodulehel meditsiiniseadme (edaspidi ka näomask) kasutamist, mis ei vasta pöördujale teadaolevalt nende kasutusotstarbele ega reklaamitavatele lubadustele, eksitades sellega tsiviilühiskonna liikmeid, sh käesoleva pöördumise esitajat.
Terviseamet (vt lisa 1, lk 1):
„MASKIDE KASUTAMISEST
Soovitame kanda maski rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis, eriti riskirühmadel.
Soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski.
Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski.
Mask vähendab võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise.
Maskide tüüpe saab liigitada kolmeks:
- Mittemeditsiinilised kaitsemaskid (kogukonnas kasutatavad kaitsemaskid, isetehtud maskid) on isetehtud või kaubanduses saadaolevad kaitsemaskid. Enamasti on need valmistatud erinevatest tekstiilimaterjalidest (riidest) või muudest materjalidest.
- Meditsiinilised kaitsemaskid on maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Maskid vastavad ka Euroopa standardis EN 14683:2019 määratletud nõuetele.
- Filtreerivad poolmaskid kaitsevad väliskeskkonnas leiduvate osakeste eest. Filtreerivaid poolmaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.
Meditsiinilist maski võib riidest korduvkasutatava maskiga asenda nö terve, riskigruppi mittekuuluv tavainimene, kes ei hoolda ega ravi COVID-19 haigestunut. Isetehtud maski ei ole otstarbekas soovitada COVID-19 haigele ja tema ravi või hooldamisega tegelevatele isikutele ega riskigruppi kuuluvatele inimestele.
- Pöördumise esitaja seisukoht: tuginedes neljanda osapoole ekspertaruannetele ja teadusuuringutele
- Allpool viidatud rahvusvahelise erialakirjanduse põhjal selgitab pöörduja järgmist
Pöörduja on avalikus kohas näokatete, sealhulgas maskikandmise reklaamikampaania vastu, sest selline kampaania on meditsiiniliselt põhjendamatu ja näomaskide kandmine ise põhjustab teadaolevalt mitmesuguseid tervisekahjustusi, juhindudes järgmistest teaduslikult kontrollitavatest faktidest:
- Ulatuslikud epidemioloogilised uuringud on selgelt näidanud, et haigussümptomiteta inimesed ei levita hingamisteede infektsioonidega seostatud kopsupõletikku üldsusele (1, 2). Patogeenide edasikandumine asümptomaatiliste inimeste poolt võib aeg-ajalt, kuigi harva, esineda leibkonna liikmete seas, kuid siis ei põhjusta see näidustus teadaolevalt kunagi rasket haigust. Väljaspool leibkonda pole meditsiiniasutus täheldanud selle haruldase sündmuse kopsupõletikku. See on tõenäoliselt seotud kaduvalt väikese populatsiooni keskel esineva patogeenide koormusega, mis vabaneb õhku, mida hingatakse (3). Ükski kopsupõletiku puhang pole kunagi alguse saanud sellistes avaliku ruumiga seostatud asutustest nagu koolid, koolituskeskused või ülikoolid.
- Asjaolu, et ettenähtud meetmed, näiteks maskide kandmine, ei mõjuta oluliselt nakkuse esinemissagedust, on maskiteadusele hästi teada. Näiteks sõltumatu Ameerika Ühendriikide autoriteetne instituut National Bureau of Economic Research (NBER) jõuab sellele järeldusele oma metaanalüüsis, mis sisaldab andmeid 24 riigist ja 25 Ameerika Ühendriikide osariigist (4). Teises usaldusväärses teadusuuringus, milles võrreldi 180 riiki erinevate tegurite mõju osas, näidati, et valitsuste reaktsioon ei mõjutanud surmajuhtumite arvu, kuid määrade puhul olid mängus muud tegurid (5).
- Kasu asemel kätkeb näomaskide kandmine aga mitmesuguseid olulisi terviseriske (6). Ainuüksi asjaolu, et süsinikdioksiidi hingamine on märgatav, tekitab maskireklaami suhtes õiguslikke kahtlusi. Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris, sealhulgas välisõhus, on 0,04 mahuprotsenti (vol%). Föderaalne keskkonnaagentuur väidab, et CO2 kontsentratsioon ületas 0,2 mahuprotsenti. Seda peetakse piirväärtuseks ka laste ja rasedate naiste puhul. Maksimaalne kontsentratsioon töökohal (MAK), st väärtus, mis on mõistlik tervetele täiskasvanutele töökohal, on 0,5% mahust. 2020. aasta septembris näitas dr Helmut Traindli poolt kolmel katsealusel (kaks täiskasvanut ja üks laps) tehtud mõõtmine, et CO2 keskendumine riidest näomaskide taha saavutab tervisele ohtlikud mõõtmed (7). Teadusuuringus, mille viis läbi Lõuna-Tirooli meditsiiniteadlastest koosnev meeskond, näitas, et CO2 riidest näomaskide taga oleva sissehingatava õhu väärtus, mida mõõdeti 24 inimesel (sh seitsmel (7) lapsel), jäi vahemikku 0,8–2,4 mahuprotsenti – seega oli madalaim väärtus märkimisväärne ja kõrgeim väärtus peaaegu viis korda suurem kui täiskasvanu lubatud kontsentratsioon töökohal (8). Lastel on oluliselt suurem hapnikuvajadus kui täiskasvanutel ja nad on palju tundlikumad süsinikdioksiidi suurenemise suhtes. Maskide taga mõõdetud kontsentratsioonid olid 4–12 korda kõrgemad kui lastel seatud maksimaalne väärtus 0,2 vol%.
- Süsinikdioksiidi kontsentratsiooni suurenemine sissehingatavas õhus põhjustab peavalude, keskendumisraskuste, pearingluse, iivelduse, südame rütmihäirete, vererõhuprobleemide ja isegi vereringe kollapsi tüüpilisi sümptomeid. Need on kaebused, mida maskikandjad kirjeldavad meditsiiniasutuses meedikutele.
Kokkuvõtteks ei ole eeltoodud p-des a, b, c, d esitatud faktilisele esitlusele tuginedes kahtlust, et Terviseameti kodulehel olev reklaam (vt lisa 1, lk 1) kanda näomaske avalikes kohtades – on ilmselges vastuolus kohaldatavate tervisekaitseseadustega. Iga vastutava riigiametniku kohus on end nendest faktidest teavitada ja kasutada neid teadmisi tervise kaitsmiseks ja säilitamiseks. Lisaks on maskide kandmisel psühholoogilisi probleeme, nagu hirm ja paanika.
Bibliograafia:
- Ekspertaruanne meditsiiniliste, psühholoogiliste ja sotsioloogiliste eeliste ja puuduste kohta – Dr. Helmut Traindl
Austria Vabariigi keemiku dr Traindli aruanne kinnitab juba eelnevalt meditsiiniasutusele teadaolevat suurt ohtu tervisele ja heaolule. Näiteks sisaldavad näomaskid suures koguses mürgiseid aineid (2B rühma kantserogeen), mis „tuleb sissehingamisel klassifitseerida inimestele potentsiaalselt kantserogeenseteks“. Ekspertaruandes käsitletakse nii kirurgilisi näomaske kui ka FFP2 tähisega näomaske.
Selleks arutatakse mitmeid teadusuuringuid, mis tõendavad, kuidas näomaskide kandmine mõjutas viimastel aastatel COVID-19-ga seostatud juhtumeid. Näiteks ühes Euroopa uuringus jõutakse järgmistele järeldustele:
„Need tulemused viitavad sellele, et riikidel, kus maskikandmise nõuded olid kõrged, ei läinud paremini kui madala maskikasutusega riikidel. Lisaks näitab mõõdukalt positiivne korrelatsioon maskide kasutamise ja surmade vahel Lääne-Euroopas, et maskide üldisel kasutamisel võivad olla kahjulikud, soovimatud tagajärjed.“
(…)
Kogu ekspertiisiakt on selgitamiseks kättesaadav juristide veebilehel (vt siit).
- Saksamaa Liitvabariigi Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. a otsus, dok nr: 9 F 148/21
Selles Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. a otsuses käsitletakse kõiki teaduslikke argumente maskinõude (või selle soovitamise) vastu üksikasjalikult alates leheküljest 20.
Weimari ringkonnakohus: otsus (vt lisa 2, lk 1-178)
- Näomaskid kahjustavad inimeste tervist ja heaolu
Hiljutise ökotoksikoloogia ja keskkonnaohutuse teadusuuringus, avatud juurdepääsuga eelretsenseeritud teadusajakirjas, vaadeldi põhjalikult toksilisi ohte, mida näomaskide kandmine põhjustab 2020.–2023. aastal koroonakriisi ajal. Enamiku valitsuse jurisdiktsioonide poolt nende mitme aasta jooksul kehtestatud rahvatervise meetmete kohaselt olid „inimesed kogu maailmas sunnitud mandaatide ja seaduste alusel kandma maske suure osa päevast“.
Kai Kisielinski ja teiste teadlaste ScienceDirect avaldatud uuringus pealkirjaga: „Wearing face masks as a potential source for inhalation and oral uptake of inanimate toxins – A scoping review“ (Näomaskide kandmine kui elutute toksiinide sissehingamise ja suukaudse omastamise potentsiaalne allikas – ulatuse ülevaade), vaadeldi konkreetselt „näomaskide potentsiaali elutute toksiinide sisalduse ja vabanemise jaoks“.
Analüüsi ülevaade keskendus 24 eraldi uuringule, milles hinnati toksiinide sisaldust ja/või vabanemist 631 maskis (273 kirurgilist maski, 228 tekstiilmaski ja 130 N95 maski).
Kuuskümmend kolm protsenti uuringutest näitasid murettekitavaid tulemusi. Uuring tuvastas, et mikroplasti ja nanoplasti eraldub palju. Ohtlikke ületamisi tõendati ka lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ), ksüleeni, akroleiini, per-/polüfluoroalküülainete (PFAS) ja ftalaatide, samuti plii (Pb), kaadmiumi (Cd), koobalti (Co), vase (Cu), antimoni (Sb) ja titaandioksiidi (TiO2) puhul.
Diagramm, mis illustreerib graafiliselt „mürgiseid aineid ja klasse, mis võivad põhjustada piirväärtuste ületamist koos sellest tuleneva võimaliku eluiga lühendava mõjuga“, leiate siit:
Autorid rõhutasid, et nende ainus fookus oli „otsestel inimeste terviseriskidel, mis tulenevad võimalike toksiinide otsesest imendumisest maskist“. Teadlased tunnistasid teatavaid täiendavaid ohte, mis ei kuulunud selle uuringu ulatusse:
- „Animaalse ökosüsteemi“ riskid (nt maskide kandmisega seotud bakterite ja seente kogunemine);
- Maski surnud ruumist sissehingatava CO2 toksikoloogilised ohud;
- Toksiinid, mida vaadeldi eraldi, sest nende segu ja koostoime võivad põhjustada suuremat toksilisust kui iga aine eraldi;
- Täiendavad keemiliste reaktsioonide ohud maski hingamistsoonis, mis muudetakse hingamisteede sissepääsu juures „keemilisteks reaktoriteks“.
Pange tähele, et selles hinnangus võeti arvesse ainult elutuid toksiine. See tähendab, et maskikandmisest tulenev üldine kahju on potentsiaalselt isegi suurem, kui uuringus mainitud.
Teadusuuring tõi vaieldava teema „näomaskid kui rahvatervise meede“ tagasi tähelepanu keskpunkti, kinnitades varasemate uuringute tulemusi, et tööstusliku materjali suu ja nina kohale panemine, kui leiab aset hingamine, kahjustab potentsiaalselt oluliselt inimkeha ja heaolu.
Selle uuringu ühemõttelised tulemused ei ole soodsad ühelegi rahvatervise ametnikule, poliitikule, administraatorile ega ettevõtte juhile, kes kehtestas maskimandaadid töötajatele, koolilastele ja laiemale avalikkusele. Autorid ei jäta kirjutades ruumi:
„Kahtlemata on SARS-CoV-2 pandeemia ajal maskimandaadid tekitanud täiendava potentsiaalselt kahjuliku ekspositsiooni tervisele ohtlike ja kantserogeensete omadustega toksiinidele populatsiooni tasandil, mille kaugus hingamisteedest (peamiselt suukaudne sissehingamistee) ja seedetraktist on peaaegu null.“
„Lisaks on toksikoloogilisest seisukohast, mis puudutab nende võimalikke kasutusriske, seadusega 2020–2023 näomaskide kohustused kehtestatud ilma eelneva põhjaliku riskianalüüsita ja ilma regulatiivsete säteteta (nagu on normatiivne erinevate toodete puhul). Lisaks sellele ei olnud ega ole siiani empiirilisi tõendeid maskide tõhususe kohta viiruse leviku piiramisel üldises elanikkonnas.“
Tervisele on maskisoovituse või kohustusliku maskikandmise vastu ka mitmeid muid põhjuseid. Leidub usaldusväärseid tõestusi, et näokatete kandmisel on märkimisväärne kahjulik füsioloogiline ja psühholoogiline mõju.
- Avaldus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ametile
Terviseameti kodulehel olev teabelehega seotud reklaam (lisa 1) kanda näomaske avalikes kohtades on vastuolus kohaldatavate tervisekaitseseadustega.
Iga vastutava ametniku kohus on end nendest faktidest teavitada ja kasutada neid teadmisi tervise kaitsmiseks ja säilitamiseks.
Näomaskide kampaania, nende soovitamine väljaannetes või nende kohustamine asutuse siseeeskirjaga või Vabariigi Valitsuse korraldusega ajaperioodil 12. märts 2020. a kuni 8. oktoober 2024. a läheb otseselt või kaudselt (ka ennetavalt) vastuollu Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikliga 2 ja artikliga 3, kuna Kõrge Lepinguosaline ei ole kahjuks suutnud piisavalt tõhusalt kaitsta sadade tuhandete tsiviilühiskonna liikmete ja otseste ohvrite tervist, elu ja heaolu.
Lisaks on näomaskide kandmisel psühholoogilisi probleeme, nagu hirm ja paanika.
Lugupidamisega
Revo Jaansoo
Lisa
- Terviseamet: „MASKIDE KASUTAMISEST“. Lk 1.
Link: Maskide kasutamisest | Eesti Vabariigi Terviseamet
- Amtsgericht Weimar, Beschluss vom 08.04.2021, Az.: 9 F 148/21. Lk 1-178.
Saksamaa Liitvabariigi Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. a kohtuotsus, dok nr: 9 F 148/21. Selles Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. a otsuses käsitletakse kõiki teaduslikke argumente maskinõude vastu üksikasjalikult alates leheküljest 20.
