Poola on palunud Euroopa Liidu kõrgeimal kohtul – Euroopa Kohtul – tühistada kolm bloki kõige äärmuslikumat kliimamuutuste poliitikat põhjusel, et need ohustavad riigi energiajulgeolekut ja kodanike heaolu. Poola väidab, et poliitika on vastuolus ELi aluslepingutega, kuna need võeti vastu ilma Euroopa Ülemkogu ühehäälse toetuseta.
Poola valitsus väidab, et ELi poliitika, mis käsitleb CO 2 -heitega autode keelustamist 2035. aastaks, riiklikud heitkoguste eesmärgid ja bloki süsinikuturgu reformiv seadus , koormavad neid Poola kodanikke, kes saavad endale selliseid drastilisi muudatusi kõige vähem lubada. Lisaks väidavad nad, et äärmuslikud eeskirjad rikuvad Poola riiklikku suveräänsust.
“Vaidlustatud määrus paneb heitmevabale liikuvusele üleminekuga seotud ülemäärase koormuse Euroopa kodanikele, eriti neile, kes on vähem kindlustatud, aga ka Euroopa autotööstuse sektorile,” väitis Poola valitsus oma pöördumises.
Suur osa Poola vastuväidetest poliitikale on sisepõlemismootoriga sõidukite keelustamine aastaks 2035. See lepiti kokku selle aasta alguses. Poola ühines Saksamaa juhitud EL-i riikide rühmaga, kes püüdsid peatada niinimetatud “puhta auto” mandaati. Lõpuks andsid sakslased alla, kui EL nõustus seadusliku lahendusega e-kütustele, mis on sünteetiline alternatiiv bensiinile ja diislile.
Lõpuks hääletas ainult Poola sisepõlemismootoriga sõidukite keelustamise vastu 2035. aastal.
“Põlemootoriga autode keelustamise lahendus 2035. aastal on kahjulik kõigile Euroopa majandustele… Usun, et kui täna teeme otsuse aastaks 2035, siis täna on vaja vaadata selle tagajärgi järgmisteks aastateks,” ütles Poola kliimaminister Anna Moskwa juulis, kui nad esimest korda teatasid, et nad ei nõustu selle plaaniga.
“Sotsiaalse ja majandusliku mõju analüüs puudub, mis on skandaalne,” lisas Moskwa. “Igatahes pöördume selle otsusega lähiajal Euroopa Kohtusse.”
ELi riiklike heitkoguste poliitika võtab Poola ebaproportsionaalselt sihikule, kuna praegu toodab riik 70 protsenti oma energiast kivisöest. Poola valitsus väidab, et söe kõrge hind, mis on seotud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, toob kaasa söega seotud töökohtade tohutu vähenemise ja “liikmesriikidevahelise suurema sotsiaalse ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse”.
EL on olnud ettevaatlik, et mitte nimetada heitkogustega kauplemise süsteemi süsinikumaksuks, sest kui see oleks maks, oleks Poolal õigus, kuna kõik ELi maksud tuleb vastu võtta ühehäälselt. Poola väidab, et kulud, mida ta reeglist tulenevalt kannab, on sisuliselt sama, mis maksuga.
Poola on varem esitanud ELile väljakutse oma äärmuslike kliimameetmete osas ja ebaõnnestunud. 2016. aastal kaebas riik Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi kohtusse, kuna nad võtsid vastu seaduse, millega kehtestatakse süsinikdioksiidi hinna tõstmiseks ETSis turu stabiilsusreserv. Poola ütles siis, et meede kujutab endast maksu, kuid Euroopa Kohus – sama kohus, mis otsustab praegused vaidlused – lükkas Poola hagi tagasi.
Enamik Euroopa eksperte suhtub Poola eduvõimalustesse selles vaidluses skeptiliselt.
“Selline põhjendus, st riigi huvide kaitsmine, nagu Poola valitsuse kaebustes, ei tööta – nagu kinnitab ka kohtu väljakujunenud varasem kohtupraktika sarnastes asjades,” ütles ülikooli Euroopa õiguse professor Robert Grzeszczak, Varssavist.
“Pealegi on see kahe teraga relv. Kui Poolal õnnestuks vaidlustada EL-i õigust oma riiklike huvide alusel, saaks ka iga teine riik vaidlustada mis tahes muu seaduse, just nimelt rahvuslike huvide kaitsmise põhjustel,“ lisas Grzeszczak. “Sellest üksi ei piisa, ette tuleb näidata konkreetsed rikkumised, mille tõttu kohus akti tühistab.”
Pealegi ei taha EL-i kõrgem kohus, et teda nähtaks bloki kliimaagenda ees seisjana.
Euroopa “rohelise kokkuleppe” toetajad väidavad, et 17,5 miljardi euro suurune ELi “õiglase ülemineku fond” aitab Poolat fossiilkütustelt loobumisel. Kuid kas tõesti läheb mõni miljard eurot poolakatele nende eluviiside hävitamise kompenseerimiseks?
Teine “üleminek” tundub mõistlikum. Poola peaks võimalikult kiiresti Euroopa Liidust välja astuma. EL-i versioon edusammudest ei paista olevat kooskõlas Poola riiklike soovidega. On aeg Poola lahkumiseks ja Poola enesemääramiseks.
