Üle kolmandiku köögiviljatootjatest kaalub sektorist lahkumist, seades Austraalia ohtu saada värske toidu netoimportijaks, öeldi föderaalsest uurimisest.
Austraalia juhtiv aiandusorganisatsioon AUSVEG omistas selle suundumuse mitmetele põhjustele, kuid süüdistas supermarketite jaemüüjate “manipuleerivat ja leppimatut” taktikat kui köögiviljatootjate ühte peamist ajendit minema kõndida.
Hiljutise uuringu kohaselt väljendas 37 protsenti köögiviljakasvatajatest kavatsust järgmisel aastal tööstusest lahkuda.
“Paljudel juhtudel muudavad supermarketite jaemüüjate poolt Austraalias kasvatatud köögiviljade eest makstavad hinnad mõnede põllumajandusettevõtete tegevuse jätkamise üha elujõulisemaks,” ütles AUSVEG supermarketite hindade uurimisele saadetud esildises.
Austraalia statistikabüroo andmetel toodab aiandustööstus 93 protsenti Austraalias tarbitava toidu kogumahust ning 78 protsenti värskete köögiviljade jaemüügist müüakse Colesi, Woolworthsi ja Aldi kaudu.
“See, mis peaks olema vastastikku kasulik kokkulepe, on praktikas vastupidine, kusjuures võimu tasakaalustamatus kaalub tugevalt jaemüüjate kasuks,” ütles organisatsioon.
“Tegelikult on suhe nii vigane, et kasvatajad kardavad kaubanduslikku kättemaksu, kui nad peaksid jaemüüjaga või mõne muu saadaoleva kaebuste esitamise mehhanismiga, sealhulgas toidu- ja toidukaupade koodeksi vahekohtunike, toidu- ja toidukaupade koodeksi sõltumatu ülevaataja või Austraalia konkurentsi- ja tarbijakomisjoniga (ACCC) probleeme tekitama.”
Põllumajandustootjad kutsuvad supermarketeid üles lõpetama toodete kohtlemine nagu clickbait
Aiandusorganisatsioon väitis ka, et jaemüüjad devalveerisid värsket toodangut, kasutades seda clickbaitina, et meelitada kliente oma kauplustesse.
Lucy Gregg, AUSVEG-i avalike suhete peadirektor, kasutas näidet, kus brokkoli maksis põllumajandustootjatele 4.50 dollarit, kuid müüdi hinnaga 2.90 dollarit.
“Kohelge värskeid tooteid ettevaatlikult, mida kasvatajad sellesse panevad ja lõpetage selle kasutamine clickbaitina, et inimesi poodi saada,” ütles ta 13. märtsil senati komiteele.
Nende probleemide lahendamiseks tegi AUSVEG ettepaneku karmistada müügiedendusega seotud eeskirju, kehtestades “käitumiskoodeksi”, et tagada jaemüüjate ettevaatlik tegutsemine ja värskete toodete sektori parimates huvides.
Kuigi suurem osa tähelepanust on olnud supermarketite hindadel, väidavad mõned kommentaatorid, et probleem on sellest nüansirikkam.
Graham Young Austraalia Progressi Instituudist ütles, et supermarketite kasum oli tegelikult “vahvel õhuke”.
“Kui vaatate kahe suure supermarketi finantsnäitajaid, leiate, et nende maksujärgne kasum jääb kuskile 2,53 protsendi (Woollies) ja 2,57 protsendi (Coles) vahele,” kirjutas ta The Epoch Timesis.
“See tähendab, et nende ulatus alandada keskmisi hindu ilma äritegevuse lõpetamiseta, kui arvestada nende ettevõtte tulumaksu, ei ole rohkem kui umbes 3,5 protsenti ehk umbes kolmandiku võrra väiksem kui tarbijahinnaindeksi tõus ja see oleks ainult ühekordne efekt.”
Austraalia toidukausi pikaajaline väljavaade pole hea
Samal ajal tunnistasid põllumajandustootjad ka praegust majanduskeskkonda ja väljakutsed aitasid kaasa mõnede põllumajandustootjate kehvale olukorrale ning riik oli tugevalt avatud välismaistele tarnijatele.
Austraalia on juba energia, kütuste, väetiste, kemikaalide, bioturvalisuse sissetungide, tööjõuprobleemide, üleujutuste, põõsapõlengute, sõdade ja rahvusvaheliste geopoliitiliste sündmuste netoimportija – kõik see lisab igapäevastele kaupadele kulusid.
Impordile tuginemine tähendab, et Austraalias kehtivad ka erinevad toidukvaliteedi standardid, ütles AUSVEG tegevjuht Michael Coote.
“Need on ka demograafilised probleemid – põllumajandustootja keskmine vanus meie tööstusharudes on keskmiselt 60ndate keskpaiga lähedal. Teil on palju rohkem vanemaid, kes potentsiaalselt pensionile jäävad, kui tuleb piiratud järjestus,” lisas ta.
“Kui me kaotame põllumeeste võimekuse, kes tunnevad küünte all mustust, põllumehed, kes ei tea, kuidas toota toiduainekoguseid selle riigi toitmiseks, on uutele tulijatele sellele turule tulekuks väga piiratud võimalused.”
Üle kolmandiku köögiviljatootjatest kaalub sektorist lahkumist, seades Austraalia ohtu saada värske toidu netoimportijaks, öeldi föderaalsest uurimisest.
Austraalia juhtiv aiandusorganisatsioon AUSVEG omistas selle suundumuse mitmetele põhjustele, kuid süüdistas supermarketite jaemüüjate “manipuleerivat ja leppimatut” taktikat kui köögiviljatootjate ühte peamist ajendit minema kõndida.
Hiljutise uuringu kohaselt väljendas 37 protsenti köögiviljakasvatajatest kavatsust järgmisel aastal tööstusest lahkuda.
“Paljudel juhtudel muudavad supermarketite jaemüüjate poolt Austraalias kasvatatud köögiviljade eest makstavad hinnad mõnede põllumajandusettevõtete tegevuse jätkamise üha elujõulisemaks,” ütles AUSVEG supermarketite hindade uurimisele saadetud esildises.
Austraalia statistikabüroo andmetel toodab aiandustööstus 93 protsenti Austraalias tarbitava toidu kogumahust ning 78 protsenti värskete köögiviljade jaemüügist müüakse Colesi, Woolworthsi ja Aldi kaudu.
“See, mis peaks olema vastastikku kasulik kokkulepe, on praktikas vastupidine, kusjuures võimu tasakaalustamatus kaalub tugevalt jaemüüjate kasuks,” ütles organisatsioon.
Põllumajandustootjad kutsuvad supermarketeid üles lõpetama toodete kohtlemine nagu clickbait
Aiandusorganisatsioon väitis ka, et jaemüüjad devalveerisid värsket toodangut, kasutades seda clickbaitina, et meelitada kliente oma kauplustesse.
Lucy Gregg, AUSVEG-i avalike suhete peadirektor, kasutas näidet, kus brokkoli maksis põllumajandustootjatele 4.50 dollarit, kuid müüdi hinnaga 2.90 dollarit.
“Kohelge värskeid tooteid ettevaatlikult, mida kasvatajad sellesse panevad ja lõpetage selle kasutamine clickbaitina, et inimesi poodi saada,” ütles ta 13. märtsil senati komiteele.
Nende probleemide lahendamiseks tegi AUSVEG ettepaneku karmistada müügiedendusega seotud eeskirju, kehtestades “käitumiskoodeksi”, et tagada jaemüüjate ettevaatlik tegutsemine ja värskete toodete sektori parimates huvides.
Kuigi suurem osa tähelepanust on olnud supermarketite hindadel, väidavad mõned kommentaatorid, et probleem on sellest nüansirikkam.
Graham Young Austraalia Progressi Instituudist ütles, et supermarketite kasum oli tegelikult “vahvel õhuke”.
Austraalia toidukausi pikaajaline väljavaade pole hea
Samal ajal tunnistasid põllumajandustootjad ka praegust majanduskeskkonda ja väljakutsed aitasid kaasa mõnede põllumajandustootjate kehvale olukorrale ning riik oli tugevalt avatud välismaistele tarnijatele.
Austraalia on juba energia, kütuste, väetiste, kemikaalide, bioturvalisuse sissetungide, tööjõuprobleemide, üleujutuste, põõsapõlengute, sõdade ja rahvusvaheliste geopoliitiliste sündmuste netoimportija – kõik see lisab igapäevastele kaupadele kulusid.
Impordile tuginemine tähendab, et Austraalias kehtivad ka erinevad toidukvaliteedi standardid, ütles AUSVEG tegevjuht Michael Coote.
“Need on ka demograafilised probleemid – põllumajandustootja keskmine vanus meie tööstusharudes on keskmiselt 60ndate keskpaiga lähedal. Teil on palju rohkem vanemaid, kes potentsiaalselt pensionile jäävad, kui tuleb piiratud järjestus,” lisas ta.
“Kui me kaotame põllumeeste võimekuse, kes tunnevad küünte all mustust, põllumehed, kes ei tea, kuidas toota toiduainekoguseid selle riigi toitmiseks, on uutele tulijatele sellele turule tulekuks väga piiratud võimalused.”