Skandinaavia riigid on sõlminud uue, ajalooliselt pretsedenditu kaitsepakti, mis tekitab Moskvas kindlasti viha, hetkel on NATO vähemalt ühe riigi (Soome) uue liikmeks võtmise haripunktis.
Rootsi, Norra, Taani ja Soome on välja andnud ühisdeklaratsiooni, milles väljendavad oma kavatsust ühendada oma õhutõrje nii, et nende õhujõud ühinevad üheks lahinguüksuseks.
See, mida nimetatakse riikide ühiseks kavatsuste deklaratsiooniks (JDI), allkirjastati Ramsteini õhuväebaasis selle kuu keskel, kuid see avalikustati alles viimastel päevadel.
Taani õhuväe ülem kindral Jan Dam ütles algatust välja kuulutades, et “meie kombineeritud laevastikku saab võrrelda suure Euroopa riigiga.”
Arvestades, et põhimõtteliselt tähendab see, et kõik neli riiki osalevad kõigi kaitsmises ühise vaenlase rünnaku korral, võrdles DefenceNews.com seda sammu “mini NATO” loomisega.
Kuigi JDI lepingus Venemaad nimepidi ei mainitud, on kogu algatus selgelt osa jätkuvast reaktsioonist Venemaa 24.veebruari 2022.aasta sissetungile Ukrainasse.
Mis puutub hävitajate arvu, mida saaks integreerida laiemasse Skandinaavia vägedesse, siis Norra õhujõudude (NAF) ülem kindralmajor Rolf Folland on välja toonud ligi 250 täiustatud lennukit. Samuti soovitas ta luua ühise õhuoperatsioonide keskuse, kus võiksid olla ka Ameerika Ühendriikide ja Kanada komandörid, kes juhendaksid ja koordineeriksid.
“Huvi NATO põhjatiival ühise õhuväejuhatuse piirkondliku initsiatiivi vastu on ilmselge. Tunneme hästi Kaug-Põhja olusid ja meil on üksteiselt palju õppida. Kokku on ligi 250 kaasaegset lahingulennukit, mis on 2010.aasta algusest peale, see on suur lahingujõud, mida tuleb koordineerida ,” ütles Folland.
