Inimestel, kelle arterites oli plastik, oli järgmise 3 aasta jooksul 4,5 korda suurem risk südameataki, insuldi või surma tekkeks.
Itaalia teadlaste sõnul tõstab plasti sissehingamine dramaatiliselt inimese südameataki, insuldi ja varajase surma riski.
Spetsiaalsete testide abil leidsid teadlased klooriga segatud kahjulikku mikroplasti enam kui poolte uuringus osalenud inimeste blokeeritud arterites (150 inimest 312-st).
Neil inimestel oli järgmise kolme aasta jooksul 4,5 korda suurem tõenäosus saada südameatakk, insult või surra, kuna mikroplast häiris nende keha rasvatöötlust.
Professor Philip Landrigan ütles, et nende arterid sisaldasid umbes 21,7 mikrogrammi kõige tavalisemat plastikut (polüetüleen) ja 5,2 mikrogrammi kolmandat kõige levinumat plastikut (polüvinüülkloriid), tõenäoliselt söömise ja hingamise kaudu.
“Polüetüleeni ja polüvinüülkloriidi nende erinevates vormides kasutatakse mitmesugustes rakendustes, sealhulgas toidu- ja kosmeetikamahutite ning veetorude tootmisel,” ütles ta, hoiatades, et torudes olevad osakesed satuvad joogivette.
“Meie avastus näitab, et [need] pisikesed plastosakesed kogunevad kohtadesse, kus arterid ummistuvad,” ütles ta.
“Kujul, mis on seotud peenete, sissehingatavate tahkete osakestega … vedas tuulega pikki vahemaid.”
Ta ütles, et väiksemad kui 200-nanomeetrised osakesed jäävad arterirakkude vahele kinni pärast selliste tõkete läbimist nagu soolestik.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel ei tohi vereringesse ega veresoontesse sattuda osakesed, mille läbimõõt on vastavalt üle 150 mikromeetri või 10 mikromeetrit.
Teistes inimuuringutes on leitud kuni 30 mikromeetri suuruseid osakesi maksas, kuni 10 mikromeetrit platsentas, kuni 88 mikromeetrit kopsudes, kuni 12–15 mikromeetrit rinnapiimas ja uriinis ning üle 700 nanomeetri täisveres.
Üks mikromeeter on 1,000 nanomeetrit.
Hr Landrigan märkis, et mikroplasti avastamine inimkehas on murranguline ja tõstatas palju pakilisi küsimusi, mis nõuavad kohest tähelepanu.
Ta juhtis tähelepanu näiteks ohtlikele lisaainetele plastosakestes, nagu kloor, mis on väga kantserogeensed ja kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele.
Ta küsis: “Millised elundid lisaks südamele võivad olla ohus? Kuidas me saame kokkupuudet vähendada?”
“Esimene samm on tunnistada, et plastide odav hind ja mugavus on petlikud ning tegelikult varjavad need suurt kahju,” ütles ta.
Ta julgustas vähendama plastikasutust, eelkõige tarbetuid ühekordselt kasutatavaid esemeid, ning rõhutas, kui oluline on jälgida ja minimeerida plasti kasutamist isiklikult ja töökohtadel.
Uuringus osalesid 18–75-aastased inimesed, kellel olid kaelaarterites tõsised ummistused ja kellele tehti nende puhastamiseks operatsioon.
Neid, kellel oli südamepuudulikkus, teatud südameprobleemid, vähk või muud probleemid, ei kaasatud.
Kaheksa patsienti sai insuldi või suri enne uuringu algust.
Piiratud arusaam mikroplastist: WHO
WHO uuris hiljuti mikroplasti sisaldust joogivees ja avaldas aruande (pdf) nendega seotud terviseriskide kohta pärast mikroplasti suurenenud sisaldust keskkonnas.
Siiski märkis ta, et teave selle kohta, kui kahjulik oli mikroplast sissehingamisel või söömisel, oli “piiratud”.
“Mikroplasti komponendid, mis kujutavad endast suurimat ohtu inimeste tervisele, on halvasti mõistetavad, kuigi mikroplasti panust ei saa välistada,” ütles WHO pressiesindaja.
“On vaja teavet osakeste suuruse, kuju, polümeeri koostise ja muude keskkonna seisukohast olulist mikroplasti esindavate tegurite mõju kohta.”
Pressiesindaja märkis, et mikroplastil võib olla ka kahjulik mõju nagu teistel väikestel tahketel osakestel, mis toimivad sarnaselt.
Siiski tunnistasid nad, et üldsus on plastist üha teadlikumaks muutunud, olles üldises üksmeeles, et see ei tohiks olla keskkonnas ja et kokkupuute vähendamiseks on vaja võtta meetmeid.
“See peaks hõlmama plasti paremat käitlemist kogu selle olelusringi jooksul ja võimaluse korral plasti kasutamise vähendamist, et liikuda säästvama plastimajanduse suunas.”
Itaalia teadlaste sõnul tõstab plasti sissehingamine dramaatiliselt inimese südameataki, insuldi ja varajase surma riski.
Spetsiaalsete testide abil leidsid teadlased klooriga segatud kahjulikku mikroplasti enam kui poolte uuringus osalenud inimeste blokeeritud arterites (150 inimest 312-st).
Neil inimestel oli järgmise kolme aasta jooksul 4,5 korda suurem tõenäosus saada südameatakk, insult või surra, kuna mikroplast häiris nende keha rasvatöötlust.
Professor Philip Landrigan ütles, et nende arterid sisaldasid umbes 21,7 mikrogrammi kõige tavalisemat plastikut (polüetüleen) ja 5,2 mikrogrammi kolmandat kõige levinumat plastikut (polüvinüülkloriid), tõenäoliselt söömise ja hingamise kaudu.
“Polüetüleeni ja polüvinüülkloriidi nende erinevates vormides kasutatakse mitmesugustes rakendustes, sealhulgas toidu- ja kosmeetikamahutite ning veetorude tootmisel,” ütles ta, hoiatades, et torudes olevad osakesed satuvad joogivette.
“Kujul, mis on seotud peenete, sissehingatavate tahkete osakestega … vedas tuulega pikki vahemaid.”
Ta ütles, et väiksemad kui 200-nanomeetrised osakesed jäävad arterirakkude vahele kinni pärast selliste tõkete läbimist nagu soolestik.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel ei tohi vereringesse ega veresoontesse sattuda osakesed, mille läbimõõt on vastavalt üle 150 mikromeetri või 10 mikromeetrit.
Teistes inimuuringutes on leitud kuni 30 mikromeetri suuruseid osakesi maksas, kuni 10 mikromeetrit platsentas, kuni 88 mikromeetrit kopsudes, kuni 12–15 mikromeetrit rinnapiimas ja uriinis ning üle 700 nanomeetri täisveres.
Üks mikromeeter on 1,000 nanomeetrit.
Ta juhtis tähelepanu näiteks ohtlikele lisaainetele plastosakestes, nagu kloor, mis on väga kantserogeensed ja kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele.
Ta küsis: “Millised elundid lisaks südamele võivad olla ohus? Kuidas me saame kokkupuudet vähendada?”
“Esimene samm on tunnistada, et plastide odav hind ja mugavus on petlikud ning tegelikult varjavad need suurt kahju,” ütles ta.
Ta julgustas vähendama plastikasutust, eelkõige tarbetuid ühekordselt kasutatavaid esemeid, ning rõhutas, kui oluline on jälgida ja minimeerida plasti kasutamist isiklikult ja töökohtadel.
Uuringus osalesid 18–75-aastased inimesed, kellel olid kaelaarterites tõsised ummistused ja kellele tehti nende puhastamiseks operatsioon.
Neid, kellel oli südamepuudulikkus, teatud südameprobleemid, vähk või muud probleemid, ei kaasatud.
Piiratud arusaam mikroplastist: WHO
WHO uuris hiljuti mikroplasti sisaldust joogivees ja avaldas aruande (pdf) nendega seotud terviseriskide kohta pärast mikroplasti suurenenud sisaldust keskkonnas.
Siiski märkis ta, et teave selle kohta, kui kahjulik oli mikroplast sissehingamisel või söömisel, oli “piiratud”.
“Mikroplasti komponendid, mis kujutavad endast suurimat ohtu inimeste tervisele, on halvasti mõistetavad, kuigi mikroplasti panust ei saa välistada,” ütles WHO pressiesindaja.
“On vaja teavet osakeste suuruse, kuju, polümeeri koostise ja muude keskkonna seisukohast olulist mikroplasti esindavate tegurite mõju kohta.”
Pressiesindaja märkis, et mikroplastil võib olla ka kahjulik mõju nagu teistel väikestel tahketel osakestel, mis toimivad sarnaselt.
Siiski tunnistasid nad, et üldsus on plastist üha teadlikumaks muutunud, olles üldises üksmeeles, et see ei tohiks olla keskkonnas ja et kokkupuute vähendamiseks on vaja võtta meetmeid.
“See peaks hõlmama plasti paremat käitlemist kogu selle olelusringi jooksul ja võimaluse korral plasti kasutamise vähendamist, et liikuda säästvama plastimajanduse suunas.”