Ursula von der Leyeni ja Pfizeri vaheline miljardi dollari suurune tehing – Euroopa Kohus nõuab arusaamist, kuid parlament blokeerib igasuguse arutelu. Õppetund võimust, läbipaistvuse puudumisest ja suverääni põlgusest.
Samal ajal kui kogu Euroopa oigab koroonaaastate sotsiaalsete, majanduslike ja psühholoogiliste tagajärgede all, blokeerib Euroopa Parlament olulise arutelu pandeemia ühe vastuolulisema tehingu üle: mitme miljardi euro suuruse vaktsiinilepingu üle Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Pfizeri tegevjuhi Albert Bourla vahel.
Von der Leyeni ja Bourla vahel isiklikult vahetatud tekstisõnumid on tänaseni konfidentsiaalsed. Ja seda hoolimata asjaolust, et Euroopa Kohus leidis eelmisel nädalal, et komisjon rikub õigust teabele.
„Ajalooline kohtuotsus” – millel puuduvad tagajärjed
Transparency International rääkis „läbipaistvuse ajaloolisest võidust ELis“. Kohus toetas Euroopa Komisjoni vastu hagi esitanud New York Timesi: komisjon „ei suutnud tõestada, et sõnumeid ei eksisteerinud” – diplomaatiline eufemism varjamise kohta.
Ja mida teeb Euroopa Parlament? See blokeerib igasuguse arutelu selle üle. Euroopa Patrioodide rühmituse ettepanek juhtumit lõpuks avalikult arutada kukkus läbi suuremate fraktsioonide – Renew Europe’i ja Euroopa Rahvapartei (EPP) – vastuseisu tõttu. Viimane hõlmab lisaks CDU-le/CSU-le ka Hollandi parteisid BBB ja NSC – mõlemad hääletasid selgituse vastu.
Pfizergate’i varjamine? Euroopa Rahvapartei ja vasakpoolsed hääletasid von der Leyeni salajaste sõnumite arutelu vastu. Mida nad varjavad? Just sel põhjusel lõidki Patrioodid TRACi uurimiskomitee – et nõuda vastuseid ja tuua tõde päevavalgele.
Mida nad varjavad?
Põhiküsimus on: mida need sõnumid ütlesid? Ja miks on von der Leyen aastaid keeldunud neid avalikustamast?
Üle 35 miljardi euro väärtuses vaktsiinilepingu läbirääkimiste käigus peeti läbirääkimisi kinnise ukse taga – ilma pakkumismenetluse ja järelevalveta. Isegi teised komisjoni liikmed said üksikasjadest teada ajakirjandusest.
Kas see puudutas koguseid, hindu, vastutust? Kas see puudutas poliitilisi tehinguid? Või on see seotud isikliku lähedusega?
Tõsiasi on see, et kodanikud maksid – ja maksavad siiani. Miljardid maksumaksja dollarid voolasid USA ravimifirmasse. Ja samal ajal kui inimesed kannatasid sulgemiste, kõrvalmõjude ja perekondlike lõhede all, pidas ELi kõrgeim ametnik Pfizeri tegevjuhiga otse läbirääkimisi tekstisõnumite teel – ilma igasuguse demokraatliku järelevalveta.
Demokraatia kui farss
See, mida Euroopa Parlament praegu demonstreerib, ei ole elujõuline demokraatia, vaid selle hääbumine.
Kui enamik parlamendiliikmeid, kes peaksid kodanikke esindama, keeldub pärast kohtu läbipaistvuse nõudmist tahtlikult debattimast, siis pole enam tegemist kodanike huvidega, vaid enesekaitse ja võimupoliitikaga.
Kokkuvõte: Skandaal koos hoiatusega
Pfizeri uudiste vaikus pole väike asi – see on sümbol. Sümbol sellest, kui kaugele on EL-i eliit end rahvast distantseerinud. Sümbol, et isegi miljardeid väärt otsuseid – millel on tagajärjed miljonite inimeste tervisele ja elule – saab läbi rääkida suletud uste taga.
Ja mis siis, kui ajakirjandus küsib, mis siis, kui kodanikud küsivad, mis siis, kui kohtud küsivad?
Siis lihtsalt vastust ei tule.
See ei ole demokraatia – see on täielik segadus.
