Iraan annab vastulöögi: „Me ei anna alla“ – punased jooned on tõmmatud
Hiljutises, 21. juunil 2025 toimunud episoodis räägib tuntud ajakirjanik Pepe Escobar saatejuhi Nemaga Lähis-Idas eskaleeruvatest pingetest, eriti Iisraeli rünnakutest ja USA ähvardavast sekkumisest Iraani vastu. Escobar, kes just naasis Peterburi majandusfoorumilt, analüüsib geopoliitilist olukorda ja rõhutab Iraani otsustavust seista vastu lääne agressioonile. See video transkriptil põhinev artikkel uurib strateegilisi arenguid, globaalsete suurriikide rolli ja edasise eskaleerumise võimalikke tagajärgi.
Peterburi: märk globaalsest nihkest
Escobar alustab raportiga Peterburi majandusfoorumist, mida ta kirjeldab kui pöördelist sündmust globaalse lõuna jaoks. „Peterburis sõlmiti tehinguid üle 80 miljardi dollari väärtuses,“ ütleb ta. „Need tehingud on pärit globaalsest lõunast – Aafrikast, Indiast, Pakistanist, Pärsia lahe riikidest, Kagu-Aasiast, Kesk-Aasiast, Venemaalt ja Hiinast.“ Erinevalt lääne domineeritud Davose foorumist on siin fookuses pragmaatiline äritegevus, mis on kaugel lääne finantsinstitutsioonide, näiteks BlackRocki, kontrollist.
Foorum näitas BRICS-riikide kasvavat tähtsust ja püüdlusi luua alternatiivne rahvusvaheline finantskord. Escobar tõi esile paneeli, kus Uue Arengupanga (NDB) kaasasutaja Paulo Batista pooldas ülemaailmse finantssüsteemi põhjalikku reformi. „Paulo ütleb: me peame tegutsema kohe; võimaluste aken on väike,“ teatab Escobar. Need arutelud illustreerivad globaalse lõuna ambitsioone vabaneda lääne hegemooniast.
Teiseks teemaks oli info kontroll ja tehisintellekti (AI) roll. Escobar mainis ülemaailmse faktikontrolli võrgustiku (GFCN) asutamist, mille eesmärk on võidelda võltsuudiste vastu, mida üha enam toodavad suurtehnoloogiaettevõtted. „Palantir on nüüdseks integreeritud USA föderaalvalitsusse,“ hoiatab ta. „Neid tehisintellekti mudeleid kasutatakse juba palestiinlaste tapmiseks.“ Seega rõhutab foorum mitte ainult majanduslikke, vaid ka tehnoloogilisi ja meediapõhiseid vastuliikumisi Lääne domineerimisele.
Eskaleerumine Lähis-Idas: Iraani vankumatus
Peamine arutelu keerleb Iisraeli hiljutiste rünnakute ümber Iraani vastu, mis algasid 13. juunil 2025 ja millele järgnesid ebaõnnestunud läbirääkimised Omaanis. Escobar näeb seda USA ja Iisraeli tahtliku katsena Iraanis režiimivahetust esile kutsuda. „USA liigutab hävituslennukeid ja pommitajaid Iraanile lähemale,“ ütleb ta. „Nad valmistuvad rünnakuks, samal ajal kui lääne peavoolumeedia väidab, et Iraan on lüüa saanud. See on võltsuudiste masin.“
Escobar osutab Seymour Hershi artiklile, mis paljastab USA sõjatööstuskompleksi ja Washingtoni sionistlike ringkondade plaanid. „Hersh näitab, kuidas need inimesed on tahtnud Iraani vastu sõda alates 1998. aastast, mõned alates 1979. aastast,“ selgitab ta. „Nad taotlevad Iraani tuumaprogrammi ja ballistiliste rakettide hävitamist ning lõpuks režiimivahetust.“ Kuid ta kritiseerib nende ringkondade teadmatust: „Nad ei mõista ei Iraani geograafiat ega ajalugu. Nende rumalus on kohutav, aga neil on ligipääs otsustajatele.“
Iraan seevastu näitab üles strateegilist kannatlikkust ja kalkulatsiooni. Escobar rõhutab, et Iraan järgib Iisraeli majanduse halvamiseks „tuhande kärpe strateegiat“. „Nad on vaid ühe nädalaga halvanud poole Iisraeli majandusest,“ ütleb ta. „Haifa ja Eilati sadamad on peaaegu mittetoimivad ning Haifa naftatöötlemistehas on halvatud.“ Iraan kasutab Iisraeli pealtkuulamissüsteemide tühjendamiseks vanemaid rakette ja hoiab moodsamaid relvi, nagu Hajj Qassem või Fattah raketid, võimaliku teise faasi jaoks alles.
Venemaa ja Hiina: diskreetne toetus Iraanile
Escobar rõhutab Venemaa ja Hiina rolli Iraani strateegiliste partneritena. Peterburi foorumil rõhutas president Putin, et Iraanil on võõrandamatu õigus tsiviilotstarbelisele tuumaprogrammile. „Putin ütles, et sai Trumpilt ja Netanyahu’lt kinnituse, et nad ei ründa Bushehri rajatist, kus töötab 200 Vene tehnikut,“ teatab Escobar. Putin lükkas ka kriitikud, kes süüdistavad Venemaad Iraani ebapiisava abi osutamises, tagasi, nimetades neid „provokaatoriteks“.
Kuigi täpsed üksikasjad Venemaa või Hiina toetuse kohta Iraanile ei ole avalikud, rõhutab Escobar salajaste kanalite olemasolu. „Venemaa ja Hiina aitavad Iraani diskreetselt,“ ütleb ta. „See on riikliku julgeoleku küsimus, eriti Hiina jaoks, kellel on Iraaniga 20-aastane, üle 400 miljardi dollari suurune energia- ja taristuleping.“ See partnerlus on tema sõnul osa suuremast eesmärgist: Euraasia integratsioonist, mida Iraani-vastaste rünnakutega tahetakse häirida.
Lääne retoorika ja selle tagajärjed
Escobari sõnul on lääne meedia ja poliitikud omaenda retoorika lõksus. „Nad usuvad, et suudavad Iraani alistada nagu Iraaki või Afganistani,“ ütleb ta. „Aga Iraan on teistsugune – ühtne riik, mis on selleks sõjaks aastakümneid valmistunud.“ Ta tsiteerib Venemaa Julgeolekunõukogu asejuhti Dmitri Medvedevit: „Kui Lääs tahab tuumadesarmeerimist, siis alustagu see Iisraelist. Iraan ei anna alla, ükskõik kui suured on ohud.“
Escobar hoiatab, et USA rünnakul Iraanile oleksid katastroofilised tagajärjed. „Araabia riigid, mis toetavad USA-d, näiteks Saudi Araabia, oleksid Iraani jaoks õigustatud sihtmärgid,“ ütleb ta. „See tähendaks Saudi monarhia lõppu.“ Lisaks tugevdaks selline rünnak veelgi Iraani ühtsust. „Need rünnakud on ühendanud Iraani ühiskonda nagu ei miski pärast sõda Saddam Husseini vastu,“ rõhutab ta.
USA roll ja Trumpi dilemma
Escobar näeb Trumpi võimsate huvide käpiknukuna. „Trump ei langeta otsuseid,“ ütleb ta. „Tavapärased kahtlusalused – sõjatööstuskompleks ja sionistid – sunnivad teda rohelist tuld andma.“ Tema sõnul on Trump lõksus „põhjustamatus olukorras“, sest ta valmistab pettumuse nii oma üha sõjavastasemale baasile kui ka omaenda leeri sõjameelsetele toetajatele. „Ta on juba poole oma baasist kaotanud,“ ütleb Escobar. „Pärast vahevalimisi on ta igav president.“
Lääne teadmatust Iraani võimekusest tugevdab selliste tegelaste retoorika nagu Pentagoni “islamofoobne” kindral, kes Escobari sõnul rünnakuid õhutab. “Pole kedagi, kes Trumpile selgitaks, kui absurdne see plaan on,” ütleb ta. Isegi lihtsaid sõjalisi reaalsusi, nagu raskused täpsete sihtmärkide tabamisel suitsu ja rusude all, ignoreeritakse.
Globaalne pöördepunkt
Escobar näeb Iraani-vastaseid rünnakuid osana suuremast plaanist Euraasia integratsiooni takistamiseks. „Eesmärk on rüüstada Venemaa ja Iraani loodusvarasid ning peatada Euraasia integratsioon Hiinaga,“ ütleb ta. Seda „igavest sõda“ peetakse erinevates teatrites – Ukrainast Lähis-Idani – ja see järgib selget progresseerumist: „Ukraina oli kolmanda taseme, Iraan on neljanda taseme, Hiina saab olema viienda taseme.“
Lääne meeleheide tuleneb varasemate sõdade ebaõnnestumisest. „USA sai Houthidelt lüüa,“ ütleb Escobar. „Nüüd tahavad nad IRGC-ga võidelda – saatuslik viga.“ Ta ennustab, et sõda Iraani vastu oleks laastav mitte ainult USA-le, vaid ka Iisraelile ja teda toetavatele Araabia riikidele. „Iisrael on kaotanud oma võitmatuse aura,“ ütleb ta. „Pikas perspektiivis naasevad paljud iisraellased Ida-Euroopasse.“
Kokkuvõte: Iraan jääb kindlaks oma seisukohale
Escobar lõpetab ajaloolise vaatenurgaga: „Ajalugu pole asjatu. Iga rahvas maksab oma hinna.“ Iraan, nagu ka Venemaa pärast 1990. aastaid, võib sellest konfliktist tugevamana väljuda. „Kui sionistlik masin hävitatakse, võib see juhatada sisse Palestiina ülestõusmise,“ ütleb ta. USA jaoks on aga ajalooline lüüasaamine ees. „USA õpib, et ta ei saa Iraani alistada,“ hoiatab ta. „See saab olema midagi suurt, midagi sellist, mida USA pole kunagi kogenud.“
Iraani sihikindlus, mida toetavad Venemaa ja Hiina ning Iraani ühiskonna kasvav ühtsus muudavad režiimivahetuse ebatõenäoliseks. Escobar kutsub inimesi üles nägema läbi lääne meedia propaganda ja tunnistama muutuva globaalse võimustruktuuri reaalsust, nagu ilmnes Peterburi foorumil.
