Avalik kiri peaminister Kaja Kallasele.
Hea Kaja,
Nii palju vene keelt kui täna, ei kuulnud ma Tallinna tänavatel isegi kaugel nõukogude ajal.
Toona juhtis Eestit Karl Vaino ja oli venestamise kõrgaeg.
Nüüd juhid Eestit Sina.
Kuid vene keelt kuuleb Tallinna tänavatel veelgi rohkem.
Ukrainat abistades oled Sa lubanud meile sellisel hulgal migrante, millega isegi sügavalt põlatud suurvenestaja Karl Vaino omal ajal hakkama ei saanud.
Üheski teises Ukrainat aitavas riigis, lähemad naabrid- Läti, Leedu ja Soome kaasa arvatud, pole venekeelsete pagulaste suhtarv nii kõrge kui meil.
Vahetult enne laulupidu surusid Sa oma võimuliiduga Riigikogus läbi abieluvõrduse eelnõu.
Ja seda hoolimata Eesti kultuuri suurkujude eelnevast märgukirjast, kus on mustvalgel kirjas järgmised read:
„Samasooliste abielu seadustamine tähendaks vaimset jõuvõtet suure, kui mitte suurema osa rahva vastu.
See omakorda tähendaks ühiskonna niigi ohtliku lõhestumise süvendamist ning umbusu ja kibestunud meeleolude külvamist.
See teeb rõõmu üksnes Eesti vaenlastele nii meie riigi sees kui ka väljaspool.
Nõrgestada Eesti ühiskonda ja külvata umbusku valitsuse ning Riigikogu vastu just nüüd, ülimalt pinevas ja ohtlikus geopoliitilises olukorras, on vastutustundetu.
Sellisele sammule on Eestis praegu tugev vastasseis. Nii olulist, kultuuri alustalasid puudutavat küsimust ei saa lahendada napi parlamentaarse häälteenamusega. Selleks peaks inimeste hulgas valitsema laialdane mõistmine ja muudatust peaks toetama rõhuv enamus rahvast.
Praegu seda enamust pole, valijate mandaati selleks muutuseks ei küsinud ka valitsuse juhterakond. „
Hea Kaja, sellele pöördumisele on alla kirjutanud ka Hando Runnel.
Auväärt laulik, kelle loomingust tänane laulupidu otseselt inspiratsiooni on saanud.
Sa ütlesid, et seda kirja oli valus lugeda.
Ka mul oli seda valus lugeda.
Aga veel valusam oli mu lugeda, mida ütles pärast samasooliste abielu jõuga läbisurumist psühhiaatriprofessor Airi Värnik.
„ Meeleheide valdab, „ tunnistab maailmanimega enesetappude uurija :
„Eesti rahvusriigile, eesti asjale on tuli otsa pandud.“
Kui enne samasooliste abielu läbisurumist säras Stenbocki maja üksnes öösiti Ukraina lipu värvides, siis nüüd oled Sa ka Eesti Vabariigi valitsuse ametliku FB lehe ehtinud mitte üksnes Ukraina sinikollaste, vaid ka homoseksuaalide vikerkaarevärvidega, rookides sealt samas välja meie armsa sinimustvalge.
Oled Sa Kaja lugenud mida rahvas sellest arvab?
„Kus on Eesti lipp ? „ küsib üks neist :
„Oleks metsavennad seda pilti näinud. Kas selle nimel siis võitlesid inimesed vabaduse eest?“
„Ükskõik keda või mida me toetame, oma riiki ja selle sümboleid peaksime ikka au sees hoidma, aga mitte mingeid võõraid lippe lehvitama. Ammu enam pole tunne et Eestis elaks, „ jätkab teine.
„Mul on kahju selles riigis elada,“ kirjutab kolmas.
„Jeesus! Kas me elame nüüd Ukraina banaani vabariigis?, jätkab neljas.
„Kindlasti pole need eestlased, keda te esindate“ kirjutab viies.
„Väga rõve, „ tõdeb kuues:
„Kuhu me jõudnud oleme ?“
„Eesti on langenud, „ jätkab seitsmes.
Ja nii sadade kaupa:
Ikka ja jälle korduvad sõnad „häbi,“ „piinlik,“ „tülgastav,“ „jälk,“ „rõve,“ „vastik.“
„Igasugune riigikaitse tahe on kadunud! See pole enam normaalne, mida te korraldate seal ladvikus.“
„Palju õnne! See ongi meie tulevik.“
Tegelikult ma ei imesta.
Märgid sellest, et Eesti rahvusriik on saatanast ja tuleb kaasaegselt „normaalsega „ asendada on tegelikult juba ammu õhus.
Sinu valitsuse haridusminister Kristina Kallas on selges eesti keeles öelnud, et „eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel ja „Tõde ja Õigus,“ kuid Eesti kultuuri saab väljendada ka vene keeles nii kirjanduses kui ka laulupidudel.“
Tema sõnul ei peaks „Eesti riigi ülesandeks olema eestlaste heaolu tagamine, nende identiteedi ja keele toetamine, vaid kõigi Eestis elavate inimeste turvalisuse tagamine ja elatustaseme tõstmine.“
Hea Kaja, Hando Runnel on 2009 aastal kirjutanud suurepärase loo pealkirjaga:
„Kodaniku monoloog valimiseelsel öötunnil.“
Kui Sa seda lugenud pole, loe palun.
Laulik räägib seal abielust, perekonnast, ühiskondlikust leppest ja demokraatiast ning sellest kuidas võimule saades valitsejad tegelikult käituvad.
Kõik see millest laulik toona kirjutas oleks justnagu tänasest päevast
Meid, eestlasi on liiga vähe, et meiega süüdimatult , ehkki head soovides eksperimenteerida.
Iga väike vale liigutus võib lõppeda meie hääbumisega
Hea Kaja,
mitte üksnes lugupeetud suitsidoloogiaprofessor Aitri Värnik, vaid ka väga paljud eestlased, mina nende seas , arvavad, et Sa oled Eesti rahvusriigile tule otsa pannud.
Seepärast oleks Sul ülimalt silmakirjalik homme Eesti rahvarõivastesse riietuda ja laulupeole minna.
Ausam oleks kui Sa ajaksid selga Ukraina ilusad rahvarõivad ja läheksid pigem Slaavi Pärjale, mitte unustades seejuures vikerkaarelipukest kaasa võtmast.
Aga sügisel soovitan Sul kindlasti minna Barcelonasse transnaiste missvõistlusele meie Emmat toetama.
See Valgevenest saabunud tubli poiss esindab seal Eestit.
Kui Emma ajab Barcelonas selga Kihnu naiste rahvarõivad, siis Sinul oleks paslik austada üritust taas Ukraina rahvarõivastes.
Hea Kaja,
Sinu õige koht on Slaavi pärjal, mitte Eesti rahva laulupeol!.
Tervitades
Peeter Ernits
