Tulsi Gabbard: paljastused poliitilisest repressioonist USAs – ja selle globaalne analoog
Sensatsioonilises videos esitab endine USA kongresmen ja presidendikandidaat Tulsi Gabbard tõsiseid süüdistusi: salastatud dokumentide kohaselt on Bideni administratsioon kandnud Ameerika kodanikud – sealhulgas vaktsineerimise suhtes kriitiliselt meelestatud vanemad ja valitsuse kriitikud – terroristide nimekirjadesse. Süüdistus: Kõik, kes kritiseerisid COVID-19 meetmeid, koolide vaktsineerimispoliitikat või piirivalvepoliitikat, sattusid riiklike julgeolekuasutuste sihtmärgiks.
Otse video juurde:
Gabbard räägib süstemaatilisest „luurekogukonna politiseerimisest“ ja osutab FBI survevõrgustikule sotsiaalmeediale, opositsioonitegelaste halvustamisele ja jälitustegevusele ekstremismi ennetamise nimel. Nende keskne tees: Julgeolekuaparaati kuritarvitatakse valitsuse kritiseerimise kriminaliseerimiseks. See areng pole uus – aga viimastel aastatel on see Bideni ajal uue mõõtme saavutanud.
Globaalne nähtus: repressioonid pandeemiapoliitika varjus
See, mida Gabbard USA-s kirjeldab, ei ole isoleeritud nähtus. Ka Euroopas piirati nakkuskaitse ettekäändel massiliselt kodanikuõigusi. Saksamaal võtsid põhiseaduskaitseamet ja politsei sihikule lapsevanemad, arstid ja ajakirjanikud, kes protesteerisid koolide sulgemise, kohustusliku maskikandmise või COVID-19 vaktsineerimispoliitika vastu. Kriitilisi Telegrami gruppe jälgiti, meeleavaldusi laimati ja vaktsiinivastaste aktivistide kodudes tehti läbiotsimisi. Sarnaseid meetmeid võeti Prantsusmaal ja Itaalias, samas kui Austrias liigitati COVID-i meeleavaldajad potentsiaalseteks ohtudeks.
Rahvusvaheliselt on retoorika peaaegu identne: neid, kes meetmetele vastustavad, peetakse avaliku korra, julgeoleku või valeinformatsiooni levitamise ohustamiseks. See tähendab, et kriitikat patoloogiliseks peetakse, selle asemel et sellele poliitiliselt vastata.
Demokraatia sisemise surve all
Gabbardi viide Bideni kurikuulsale 2022. aasta kõnele – selle veripunase tausta ja sõjalise õhkkonnaga – tundub selles kontekstis sümboolne: valitsus ei defineeri oma vastaseid enam välispoliitiliste, vaid pigem sisepoliitiliste terminitega. MAGA valijad, vaktsiinikriitikud, suveräänsuse pooldajad – nad kõik liigitatakse potentsiaalseteks ekstremistideks. See vastab autoritaarsele arusaamale julgeolekust, mis ei sobi kokku demokraatliku kultuuriga.
Kuigi peavoolumeedia Gabbardi uurimistööst vaevu märkab, maalivad 2021. aasta salastatuse avalikuks tehtud dokumendid hirmutava pildi: valitsusasutused hindavad poliitilisi hoiakuid vägivalla riskiindikaatoritena – ilma konkreetsete tegude või kavatsusteta. Ainult opositsiooniliste arvamuste väljendamisest ilmselt piisab, et võrku kinni jääda.
Kokkuvõte: Atlandi-ülene rünnak põhiõiguste vastu
See, mida sildistatakse kaitseks „ekstremismi” eest, on tegelikult rünnak sõnavabaduse, kogunemisõiguse ja poliitilise pluralismi vastu. Olgu siis USA-s või Euroopas – pandeemia, desinformatsiooni või julgeoleku ettekäändel on loodud hirmuõhkkond, kus on ohus demokraatlikud põhiõigused.
Tulsi Gabbardi paljastused näitavad, et tegelik oht lääne demokraatiatele ei tulene mitte eelkõige radikaalsetest kodanikest, vaid valitsustest, kes suruvad luurevahendite abil maha teisitimõtlevaid arvamusi. Avatud ühiskonna ellujäämiseks tuleb seda arengut kiiresti avalikult arutada ja seaduslikult kontrollida.
