spot_img

Peaminister Orbán ütleb, et USA ei saa Ungarit sõtta suruda, ülejäänud Euroopa peab tema poliitikat järgima

Autoriks Thomas Brooke Remix Newsi kaudu,

Ungari valitsuse pidevad rünnakud USA demokraatide poolt ei erista USA-d kiusajatest suurriikidest, millest ta püüab end distantseeruda…

Bideni administratsiooni lakkamatu kriitika ametisoleva Ungari valitsuse suunas on täiesti ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ning ei eralda USA praegust režiimi pahatahtlikest suurriikidest, millest ta püüab end distantseerida. Ungari juht tunnistab seda ja seab oma riigi huvid Ameerika Ühendriikide huvidest ettepoole – Euroopal oleks mõistlik järgida.

Vaatamata USA survele ütles Ungari peaminister Viktor Orbán, et tema riiki ei saa sundida ühinema Ukraina poolel sõjaga.

“USA ei ole loobunud oma plaanist suruda kõik, sealhulgas Ungari, sõjaliitu, et rahvaga kaasa minna,” ütles Orbán üleeelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil.

«Aga ma olen korduvalt selgeks teinud ja seda on väljendanud ka Ungari diplomaatia, et Ungari rahva tahe on selge ja meie ajalooteadmised on üsna kindlad, nii et me seda ei luba.

“Me ei luba neil meid sõtta suruda. Me ei saada relvi ega osale konfliktis, mis pole meie sõda,” lisas Ungari peaminister.

Orbán tegi need märkused keset kasvavat pinget USA-ga. Bideni Budapesti tippdiplomaadi David Pressmani hiljutised halvustavad sõnavõtud on olnud tõrjuvad riigi suhtes, mis on jäänud paljudes küsimustes USA-le sobivaks liitlaseks, kuid on julgenud moodustada oma nägemust tema ukselävel arenevatest küsimustest ja otsustas mitte alluda täielikult USA huvidele, kui kahe riigi maailmavaateid on tohutult erinevad ja nad seisavad silmitsi olemuselt erinevate geopoliitiliste ohtudega.

“Meile teeb muret Ungari juhtide jätkuv innukus laiendada ja süvendada sidemeid Venemaa Föderatsiooniga, hoolimata Venemaa jätkuvast jõhkrast agressioonist Ukraina vastu ja ohust Atlandi-ülesele julgeolekule,” ütles Pressman eelmisel nädalal Budapestis pressikonverentsil pärast Ungari valitsuse kritiseerimist, säilitades oma osaluse Venemaa Rahvusvahelises Investeerimispangas (IBB), millele USA valitsus eelmisel nädalal sanktsioonid kehtestas.

Ungari peaminister Viktor Orbán heitis riigiraadios ette USA otsuse lühinägelikkust, selgitades, et Budapestis asuv Venemaa kontrolli all olev finantsasutus “võis mängida tõsist rolli Kesk-Euroopa majanduse arendamisel” ning väljendas muret, et USA lihtsalt ei tee seda, ei mõista geopoliitilist kliimat ja peaks lõpetama nii tegutsemise.

Ungari valitsus loobus IBB liikmestaatusest päev pärast sanktsioonide kehtestamist ning Orbán teatas, et USA tegevus on muutnud panga tegevuse võimatuks.

“See ei saa oma ülesannet täita,” ütles Orbán. “Otsustasime, et sellistel asjaoludel on Ungari osalemine panga edasises töös muutunud mõttetuks.”

See pole esimene kord, kui Ungari valitsus on pettunud kauges Washingtonis tehtud otsuste pärast, mõistmata nüansirikkaid tagajärgi piirkonnale.

USA valitsusametnikud on regulaarselt kritiseerinud Ungari administratsiooni selle eest, et see ei järginud USA lähenemisviisi Ukraina konfliktile, kriitikat, mida Ungari peaminister peab ekslikuks.

“Kui ma kuulen tuumarelvadest või sellest, et mõni Lääne-Euroopa riik viib Ukrainasse vaesestatud uraani sisaldavaid relvi, mõtlen ma Tšernobõlile,” ütles Orbán, viidates Suurbritannia otsusele saata Ukraina vägedele vaesestatud uraaniga tankide laskemoona.

“Ameeriklane ei mõtleks sellele kunagi, kuid me teame, et kui Ukrainas midagi juhtub, on parem, kui inimesed ei lähe tänavale, nii et me teame, mis siis juhtus.”

“Või kui nad Ameerikas kuulevad, et keegi hukkus Ukraina-Vene rindel, siis nad tunnevad ilmselgelt kaasa, sest see on kaotus, aga see pole sama tunne, mis meil, sest ma arvan kohe, et hukkunu võib olla ungarlane Taga-Karpaatias.”

“Kõik, mis seal toimub, saab sel päeval meie elu osaks.”

“Ameeriklaste mõõde on üsna erinev, seega ma ütlen, et eeldame õigustatult, et USA võtaks teadmiseks Ungari eriolukorra, selle läheduse Ukrainale ning mõistaks, et oleme seetõttu rahu poolel ja tahame sinna jääda.”

Arvestades USA jätkuvat vaenulikkust Orbáni administratsiooni vastu, võib eeldada, et Ungari oli konfliktis aktiivne sõjakas riik, kuid Budapest on täitnud kõik Venemaa-vastased sanktsioonid, mille Euroopa Liit on heaks kiitnud, vaatamata sellele, et on väljendanud oma vastuseisu nendele tegevustele.

“Me pole kunagi sanktsioonidega nõustunud, kuid me ei vaidlusta kellegi, sealhulgas USA õigust kehtestada sanktsioone, kui nad seda vajalikuks peavad. Me tunnistame neid sanktsioone ja veereme nendega kaasa,” ütles Orbán hiljuti.

Ungari on vastu võtnud kümneid tuhandeid Ukraina põgenikke ja andnud Kiievile ja mõjutatud piirkondadele humanitaarabi ning mõistnud esimesest päevast peale hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Budapest on oma õiguse kohaselt säilitanud neutraalsuse sõjalise sekkumise ja abi suhtes ning keeldunud vaatamata USA protestidele oma seisukohta muutmast.

Orbán lisas, et tema administratsioon on piisavalt küps, et säilitada Ungari-USA pikaaegne liit, vaatamata erinevale lähenemisele Ukraina konfliktile.

“Ameerika-Ungari sõprus peab taluma seda eriarvamust,” ütles ta eelmisel nädalal.

Kas Joe Biden ja tema poliitiliselt ametisse nimetatud diplomaat Budapestis on nõus leppima eriarvamustega ja edasi liikuma, on veel näha.

Kui aga hiljutised Vene-vastased plakatikampaaniad, mida USA saatkonna toel kogu Ungaris läbi viivad, on midagi mööda minna, on lähitulevikus raske näha kahe riigi vahel leppimist, vähemalt mitte siis, kui Joe Bideni demokraadid jäävad alles Valgesse Majja.

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -