Asjad peaksid teenima inimesi, mitte inimesed asju. Euroopa energiatõhususe direktiiv ähvardab aga meid muuta oma kinnisvara teenriteks, et mitte öelda orjadeks.
Kõrge käsk renoveerida kõik eluasemed kõigest kümne aastaga D-energiaklassile vastavaks tähendab, et suurem osa inimestest peaksid valdavalt oma elu pühendama majade soojustamisele. Ette tuleb võtta tugevasti üle poole eluasemetest. Kuna rahaga on nii ettevõtetel kui ka peredel praeguse kriisiga seoses niigi kitsas, tähendab see muu hulgas, et niigi väga väikese sündimuse taustal jääb veelgi rohkem lapsi sündimata. Kohustused lisanduvad ning laste asemel hellitatakse üha enam pangalaene.
Maju tuleb loomulikult soojapidavamaks muuta. Kuid ülimalt vastutustundetu on taoline tõmblemine, kus nüüd nõutakse järsku inimestelt meeletut panustamist, aga ligi kümne aastaga on toetust ühistutele riputatud riigilt kokku veidi üle 200 mln euro. 2021-22 ei andnud riik üldse sentigi. Renoveerimisega tulebki jätkata rahulikus ning mõõdukas tempos. Riigikassast tuleb 30-50% toetuseks leida raha täpselt nii palju, kui ühistud või majaomanikud on valmis renoveerima. Mitte nii nagu seni, kus mõnel aastal on toetused lõppenud vooru avamise hetkest alates loetud minutitega. Valdavalt on nii ühistud kui ka eramuomanikud Brüsseli direktiivitagi pingutanud, nagu on osanud. Kuid selge, et keegi ei tee heldeid kingitusi ei pensionärile ega palgavaesuses peredele.
Peale kõige muu on absurdne, et renoveerimise nõue laieneb ka suvemajadele. Omanik peaks justkui maksma tuhandeid eurosid – tõenäoliselt käib jutt isegi viiekohalistest summadest –, et muuta energiatõhusaks maja, kus ta viibib ainult soojemal ajal. Ja kui suvilat ei soojusta, kas pannakse siis tööle kaebeliin, et võiks võimule teatada: naaber käis energiaklassita majas talvel kliimat tapmas. Soojustamise algatus peab siiski tulema alt üles ehk elanikelt, mitte vastupidi. Ilmselgelt tekib paneelrajoonides piirkondi, kus soojustusnõude üle naerdakse, ehkki kinnisvara hind seal langeb, ja see loob getostumise.
Kindlasti toob energiatõhususe direktiiv peo pankadele. Mitte et seal juba poleks pidevat pidu, aga võib vaid ette kujutada, kui palju nende laenukäibed tänu Brüsselist õuele sadanud õnnele suurenevad. Paratamatult tekib küsimus, et kas energiatõhususe direktiivi taga on ainult hoolitsemine rohelisema tuleviku eest. Eestiski peavad inimesed hakkama aastate lõikes välja käima miljardeid. Aga suurel osal pole sääste, seega võib juba praegu arvata, kui palju pangad uutelt laenudelt teenivad.
