Olen päevi vähernud kurbade mõtete küüsis ja püüdnud aru saada, kuidas edasi minna, kellega edasi minna?
Sisemuses tormlevad ja mässavad südametunnistus, au, väärikus…
Olen korduvalt nendel õnnetutel päevadel avaldanud oma kurbust toimuva üle konservatiivses leeris ning olen sunnitud tunnistama, et on miskit, mida muuta ei saa ja miskit, mis muutuma peab.
Muutuda ei saa usk väärikusse, usk paremasse tulevikku, minu isiklik ja kindel maailmavaade, mis on jäägitult konservatiivne, rahvusriiklik ja traditsioonilisi väärtusi hindav. Muutuda ei saa ka mu seisukoht poliitika tegemises, et konservatiivset poliitikat ajades saab käituda väärikalt, võideldes poliitikate, mitte poliitikutega, mitte alandades oma võitluskaaslasi. Poliitika on kompromisside kunst ja poliitikud on need, kes oskavad teha olulistel aegadel kompromisse. Teised pole poliitikud. Kui parteid juhivad mittepoliitikud, siis pole parteil tulevikku. Vähemalt mittepoliitikute juhtimisel.
Head sõbrad. Ma ei saa kahjuks enam jätkata EKRE ridades.
Ma tean, et see võib panna imestama, sest olen samuti olnud tegev EKRE sünni juures, selle erakonnaga olnud koos aastast 2012 ja konservatiivsus on mul geenides.
Paraku näen selgelt, et praeguse juhtimise all on devalveerinud EKRE juhtkond erakonda, diskrediteerinud konservatiivset agendat ja alavääristanud erakonna liikmeid. Jätkata sellise juhtimise all on alavääristav ka minule.
EKRE on muutunud poliitiliselt jõuetuks seltskonnaks, kellel pole perspektiivi erakonnana, eksisteeriva sisekorralduse puhul. Samadel põhjustel pole temast kasu eesti ühiskonnale, rahvale. Ta ei ole suuteline esindama konservatiivse rahva huve Eestis. Vähemalt senise erakonna juhtimisestiili kaudu, seniste juhtidega. Homme eesolev kongress ei muuda siin kahjuks miskit. Ka EKRE organitel pole mingit tähendust. Ei volikogul, ei keskjuhatusel. Nad on formaalsed.
Väidan siinjuures selgelt, täie tõsiduse ning veendumusega, et EKRE programmilised, poliitilised seisukohad on õiged, vääramatult vajalikud meie ühiskonna jaoks. Kuid neid pole ülaltoodud põhjustel, EKRE kaudu enam võimalik ellu viia ega edukalt arendada. Jätkata seda joont on aga vaja. Kui EKRE seda ei võimalda, tuleb leida alternatiivne tee. Siinjuures, head inimesed, ärgem laskem end hirmutada kellegi väidetega, et alternatiiv peaks olema Isamaa või veel hullem – mõni vasakliberaalne parteikodu. See on teadlik valeväide, eesmärgiga EKRE-st eemaldujaid halvustada.
Ja mis nüüd edasi?
Ei vii mind mu tee liberaalsetesse või globalismi ülistavatesse parteipesadesse. Meie poliitilised õed-vennad taasühinevad, et pooleli jäänud teed jätkata. Keegi neist ei muutu poliitilises tähenduses. Mina ammugi mitte.
Enda nimel rääkides ma kordan mantrat, et seisan kõiges ja kõikjal, kus tegutsen hetkel või saan tegutsema tulevikus, jäägitult rahvuskonservatiivsete väärtuste eest, väärikate ja ajas ennast tõestanud traditsioonide eest, rahvusliku kultuuri, keele ja Eesti rahvusriigi iseseisvuse tugevdamise eest. Ma ei võõrdu soovist rahva võimutäiust laiendada. Ma ei loobu traditsioonilistest, konservatiividest ideaalidest, põhimõtetest ja sotsiaalsete põhiväärtuste kaitsest, ma ei tagane Eesti kui iseseisva riigi ideest. Ma ei rakenda oma vankri eest lahti neid hobuseid, kes on mind mu poliitikuteel vedanud. Minu poliitikuvankrit veavad endiselt 6 hobust, kelleks on EESTI, ISESEISVUS, PÕHISEADUS, TRADITSIOONID, OTSEDEMOKRAATIA ja EUROSKEPTITSISM. Olen jätkuvalt kindel, et meie rahvast peab saama taas vaba riigi RIIGIRAHVAS maal, kus valitsevad end ajas tõestanud traditsioonid ja inimväärikus. Nii nagu olen olnud, jään endiselt väärika poliitika ajajaks, kus minu vastasteks on mittesobivad poliitikad, mitte aga poliitikud (üksikpersoonid, inimesed). Pean viimati toodut ja väärikat poliitika ajamist väga oluliseks.
Ülalnimetatud põhjustel ei vea ma alt mitte kedagi ei täna, ei homme, ei tulevikus, kes on mulle andnud oma toetuse kui konservatiivile. Ma ei vea seetõttu alt neid, kes on mind toetanud kui EKRE liiget, veel vähem neid, kes on toetanud mind personaalselt kui inimest.
Head ja armsad, väärikust, traditsioone ja Eesti iseseisvust austavad inimesed,
olen teiega aastaid koos olnud ja jään teiega lõpuni, sest konservatiivsetele valikutele ei ole eesti rahva ning Eesti kui rahvusriigi huvides alternatiivi.
Seega, et jääda väärikaks, et saaksin austada iseennast ja teid, olen sunnitud edasi astuma ilma EKRE-ta.
Lootusrikka, positiivse hoiakuga, teie kõikide väärikal toel…
Paul Puustusmaa
endine EKRE Harju-Rapla ringkonna aseesimees.
