Leegionid Euroopa ettevõtteid on alistumas Euroopa suuresti enda põhjustatud energiakriisi viimasele õlekõrrele.
Pankrotimenetlused Kanaari saartel, mis on Hispaania suuresti turismist sõltuv saarte kett, kasvasid 2022.aastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 276%, vastavalt viimastele andmetele, mille avaldas Justiitsameti peanõukogu (CGPJ) oma aruandes “The Effects of Justice”, kohtuorganite majanduskriis. Saarestikus oli ka kõrgeim vallandamistaotluste määr Hispaanias, kus umbes 400 elanikku 100 000 elanikust kaotas töö.
Kuid see suundumus ei ole ainulaadne Kanaari saartele ega ka Hispaaniale. See toimub paljudes Euroopa majandustes, kuna leegionid ettevõtted alistuvad Euroopa suuresti enda põhjustatud energiakriisi viimasele õlekõrrele.
ELis tervikuna kasvas ettevõtete algatatud pankrotikuulutuste arv 2022.aasta neljandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga oluliselt (26,8%), saavutades rekordilise taseme pärast seda, kui Eurostat alustas kogu ELi hõlmavate pankrotiandmete kogumist 2015.aastal. Pankrotikuulutuste arv kasvas 2022.aasta kõigi nelja kvartali jooksul. Nagu näitab allolev Eurostati graafik, ei lähe praeguse ettevõtete hävimise tempo juures kaua aega, kui ettevõtted suletakse kiiremini kui avatakse.
Seda suundumust polnud muidugi raske ette näha. 2022.aasta augustis hoiatati, et ELi suuresti enda põhjustatud energiakriis ja sellest tulenev inflatsioon kallutab leegioneid väikeettevõtteid üle piiri:
Pärast ühest kriisist teise kerkimist seisavad Euroopa suurtes võlgades ja sügavalt nõrgestatud väikeettevõtted, mis on majanduse selgroog, silmitsi energiapuuduse ja hindade hüppelise tõusuga.
Kuna Euroopat ähvardab stagflatsiooni tont ja energiahinnad kasvavad hüppeliselt, seisavad sadade tuhandete, võib-olla isegi miljonid väikeettevõtted sel talvel silmitsi sünge väljavaatega sulgeda. Ühendkuningriigis on viimastel nädalatel olnud suurt osa uudistetsüklist domineerinud raskustes perede olukord, kes maadlevad kasvavate energiaarvetega. Kuid paljud ettevõtted on veelgi hullemas olukorras, kuna neil ei ole makstavale energiale hinnapiiranguid. Mõned ettevõtete omanikud seisavad silmitsi arvete suurenemisega üle 350%.
Kogu Euroopas on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), eriti sellistes sektorites nagu reisimine ja turism, kultuur ja külalislahkus, kandnud suure osa pandeemia majanduslikest tagajärgedest. Stiimulipaketid – sealhulgas puhkuseprogrammid, võlgade moratooriumid ja madala intressiga erakorralised laenud – aitasid ületada paljusid (kuid mitte kõiki) enim kannatanud ettevõtteid, kuid see toetus on lõppenud. Samal ajal püsivad paljud pandeemia tekitatud majandusprobleemid, sealhulgas tarneahela kitsaskohad ja tööjõupuudus. Energiapuudus ja tõusvad hinnad on tõenäoliselt viimane piisk karikasse.
2022.aastal kolmekordistus inflatsioon ELis 9,2%ni, mis on kõigi aegade kõrgeim näit. Eurostati andmetel kasvas 2022.aasta neljandas kvartalis võrreldes eelmisega pankrottide arv kõigis majandussektorites. Enim kannatasid aga transpordi- ja laondussektorid (+72,2%), majutus- ja toitlustusteenused (+39,4%), haridus, tervishoid ja sotsiaaltegevus (+29,5%), sektorid, mis olid pandeemia ajal juba oluliselt kannatada saanud.
Kontrast pandeemiaeelse pankrotimääraga on eriti silmatorkav. Võrreldes 2019.aasta neljanda kvartaliga – viimase kvartaliga enne Covid-19 sulgemiste ja muude pandeemiapiirangute jõustumist – kasvasid pankrotid majutus- ja toitlustussektoris 97,7%, samas kui transpordi- ja laondussektoris registreeriti sama märkimisväärne 85,7%.
Nagu veebruaris teatatud, löövad Ühendkuningriigi ettevõtted, mis on praegu selgelt ELi mittekuuluv liikmesriik, vastu seina kõige kiiremini alates ülemaailmsest finantskriisist. Sama toimub suurel osal Euroopa mandriosast.
Riigi, kus pankrottide arv kasvas eelmisel aastal kõige rohkem (64%), oli Hispaania, mille majandus kasvas OECD andmetel tegelikult 4,7%. See on osaliselt seletatav oktoobri lõpus jõustunud uue restruktureerimisseadusega, mis lihtsustab ja kiirendab võlgade ümberkujundamise protsessi. Samas registreeris Hispaania 2021.aastal Rumeenia järel pankrottide arvu suuruselt teise tõusu. Loodetakse, et maksejõuetuse reeglid aitavad vähendada riigi kõrget pankrotimäära, meelitades seeläbi investeeringuid eurotsooni suuruselt neljandasse majandusse. Praegu tundub, et see teeb vastupidist.
Hispaania pankrottide arvu hiljutise järsu tõusu teine põhjus on see, et pankrotiavalduse esitamise kohustus peatati COVID-19 pandeemia ajal, et vältida äritõrgete laviini. See tähendas, et paljudele ettevõtetele, mis oleksid müüri tabanud, sealhulgas mõnele pikaaegsele zombifirmale, anti täitmine edasi. See peatamine tühistati 2022.aasta juulis. Tulemuseks, nagu kardeti, on olnud äritõrgete laviin.
Teised ELi riigid, kus pankrottide arv on 2022.aastal märgatavalt kasvanud, on Austria (57%), Prantsusmaa (51%), Belgia (42%), Holland (18%) ja Soome (8,5%). Just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on selle trendi kõige teravamas otsas. Nagu Euractiv jaanuaris teatas, on Prantsusmaal ja kogu Euroopas toimunud maksejõuetus kõige rohkem kahjustanud väikeettevõtteid, eriti üheinimese ettevõtteid:
Kuid [andmeanalüütika nõustamisettevõtte aruanne] Altares… näitab, et olukord on muutumas üha murettekitavamaks [10–99 töötajaga] suuremate VKEde jaoks.
“2022. aastal registreeriti 3214 VKE maksejõuetust võrreldes 1804-ga 2021.aastal, mis on +78% tõus ühe aasta jooksul,” seisab aruandes. Kolmandik neist maksejõuetustest leidis aset 2022.aasta viimase kolme kuu jooksul, mis tähendab 93% kasvu.
“Kui VKEd kukuvad, mõjutab see kogu kohalikku majandusvõrgustikku,” ütles uuringu juht Thierry Millon väljaandele EURACTIV France.
“Nad ei saa enam oma tarnijatele maksta ja töökohtade kaotus on kogu väärtusahelas palju suurem,” ütles ta. Tema jaoks valmistab erilist muret see, et mõned neist VKEdest olid algusest peale majanduslikult usaldusväärsed, enne kui nad olid sunnitud lõdvestuma.
Seda suundumust soodustavad hüppeliselt kasvavad energiaarved, madal majanduskasv ja arvukad rahalised piirangud, mis tulenevad riigi tagatud laenude tagasimaksmisest.
Möödas on ka president Emmanuel Macroni ajajärk, mille eesmärk on aidata ettevõtteid pandeemia ajal igal võimalikul viisil.
See on paljudes riikides levinud teema: pandeemia ajal ettevõtetele püstitatud finants-, maksu- ja puhkusepõhised turvavõrgud on ammu kadunud. Paljud pandeemia ajal seisma jäänud väikeettevõtted võtsid sulgemiste ja muude piirangute ületamiseks tohutuid võlgu, sageli esimest korda. Kui majandused hakkasid taasavama, ei pidanud nad mitte ainult hakkama neid laene tagasi maksma; nad pidid seda tegema sisendhindade tõusu ja mõnes sektoris nõrga nõudluse taustal.
Lihtne on unustada, et ammu enne seda, kui Vene ja Ukraina sõdurid 2022.aasta veebruaris tuld vahetama hakkasid, kasvas inflatsioon enamikus lääneriikides juba kiiresti, tingituna mitmetest teguritest, mille hulka kuulusid eelkõige jätkuvad tarneahela šokid ja nihestused. Muud tegurid hõlmavad pärast sulgemist ummistunud nõudlust, töötajate puudust ning pandeemia ajal vallandatud enneolematuid fiskaal- ja rahalisi stiimuleid.
Keskpangad on sellest ajast peale asunud intressimäärasid tõstma, et inflatsiooni ohjeldada. Selle käigus muudavad nad suurtes võlgades tarbijate ja ettevõtete jaoks oma võlgade teenindamise veelgi raskemaks.
Paljude ettevõtete jaoks oli Ukraina konflikt ja spiraalselt tõusev energiahindade tõus, mille põhjustasid USA ja ELi tagasilöögid Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Turuanalüüsifirma GraydonCreditsafe andmetel kardab Belgias kolmveerand sõltumatutest jaemüüjatest lähikuudel pankrotti. Poepidajad süüdistavad oma rahalistes raskustes mitmeid tegureid, sealhulgas hüppeliselt kasvavad energiaarved, valitsuse poolt manustatud palkade indekseerimine ja laiem inflatsioon.
Kummalisel kombel ei kannata kõigis riikides pankrottide arv järsult. Mõned riigid, nagu Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, registreerisid 2022.aastal tegelikult vähem pankrotte kui 2021.aastal, põhjustel, mis sellele tagasihoidlikule blogijale ei ole täiesti selged, kuid mis arvatavasti on seotud iga riigi konkreetsete pankrotieeskirjadega, rahalise toetusega ettevõtetele pakutavad programmid ja käimasolevad võlakoratooriumid. Võib-olla saavad nendes riikides elavad NC-lugejad aidata olukorda valgustada.
Saksamaa kohta kogu aasta andmed pole veel saadaval, kuid novembrikuu andmed (nagu on näidatud alloleval Trading Economicsi graafikul) viitavad sellele, et pankrottide pikaajaline langustrend hakkab pöörduma, kuigi aeglaselt.
Saksamaa ühistupankade liit (BVR) ootab 2023. aastal oluliselt rohkem ettevõtete pankrotte, teatab Saksa ärinädalaleht Wirtschaftswoche. Võrreldes 2022.aastaga on BVR prognoosinud ligikaudu 12% kasvu ligikaudu 16 300 maksejõuetuseni.
See oleks endiselt madalam kui Covidi-eelsel tasemel. WW artiklis märgitakse, et helded riigiabiprogrammid kogu pandeemia ja energiakriisi ajal on mänginud olulist rolli Saksamaa ettevõtete kaitsmisel pankroti eest. See on luksus, mida teised, suuremate võlgadega ELi valitsused saavad endale lubada. Teine oluline tegur (praegu!) pankrottide hüppelise tõusu ärahoidmisel on paljude Saksa ettevõtete kõrge omakapital.
Ent kuigi Saksa ettevõtteid võib vastu seina lüüa vähem, hääletavad paljud suuremad ettevõtted jalaga ja paigutavad suure osa oma tegevusest mujale. Nende hulka kuuluvad autotööstuse gigandid BMW ja Volkswagen. Vaid mõni päev tagasi avalikustas maailma suurim keemiaettevõte BASF, mis kavatseb oma tootmist Euroopas vähendada, sulgedes mitu Saksamaa tootmisüksust ja koondades umbes 2600 töötajat. Saksa keemiahiiglane tõi oma otsuse peamise põhjusena välja energiahindade tõusu.
