Jessica Buxbaumi poolt
NATO peasekretär Mark Rutte ja Euroopa Liidu kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius usuvad, et Venemaa võib 2030. aastaks Euroopa vastu täiemahulise rünnaku korraldada – hirm, mis on ajendanud valitsusi üle kogu mandri sõjaks valmistuma. Samal ajal kui Euroopa kodanikud varuvad toitu ja valitsused suurendavad oma sõjalist valmisolekut, näeb üks riik seda hirmu võimalusena: Iisrael.
Euroopa Liit plaanib järgmise nelja aasta jooksul suurendada oma sõjalist eelarvet 800 miljardi euro (900 miljardi dollari) võrra. Kuna Ameerika Ühendriigid lõpetavad oma sõjalise toetuse NATO-le, otsivad ELi liikmesriigid uusi kaitsepartnereid ja Iisrael astub vahele, pakkudes relvi, mida on testitud okupeeritud ja ümberpiiratud elanikkonnarühmade peal.
Samal ajal kui Euroopa valitsused valmistuvad võimalikuks Venemaa rünnakuks, süvendavad nad oma kaitsesidemeid Iisraeliga ja ostavad miljardeid dollareid lahingus läbiproovitud relvi, isegi kui Iisraelile esitatakse Rahvusvahelise Kohtu ees genotsiidisüüdistus. Tulemuseks on terav vastuolu avaliku hukkamõistu ja erasektori militariseerimise vahel.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel suurenes Euroopa relvaimport aastatel 2020–2024 võrreldes eelneva viie aastaga 155%. Samal perioodil tõusis Iisrael ülemaailmses relvaekspordi edetabelis kaheksandale kohale.
Müügi kasv peegeldab Euroopa kasvavat sõltuvust Iisraeli sõjatehnoloogiast. 2023. aastal importisid ELi riigid Iisraeli relvi 111 miljoni dollari väärtuses. 2024. aastaks tõusis see arv 135 miljoni dollarini, hoolimata sellest, et Euroopa valitsused mõistsid Iisraeli sõja Gazas avalikult hukka.
„Sõjaväelased on sageli väga huvitatud teiste sõjaväelaste praktilisest kogemusest,“ ütles MintPress Newsile dr Iain Overton, organisatsiooni Action on Armed Violence tegevdirektor. Iisraeli korduvad rünnakud Gaza sektorile ja Läänekaldale – ning pikaajalised kampaaniad Süürias ja Liibanonis – on saanud ettevõtte turundusstrateegia keskseks osaks.
Mõiste „Palestiina labor” all kasutab Iisrael okupeeritud Palestiina alasid oma sõjatehnoloogia katsepolügoonina ja seejärel manipuleerib oma riigivõimu eduga, et suurendada oma laskemoona müüki.
„[Iisraeli] kogemused on kaasatud nende enda relvatootmisse, kus saab öelda, et need on lahingus läbi proovitud,“ ütles Overton.
„Neid relvasüsteeme reklaamitakse kui tõestatud lahingusüsteeme, aga tegelikkuses põhjustavad need muidugi tohutuid tsiviilohvreid.“
„Kui me vaatame [relvasaadetisi] ainult lahingukatsete vaatenurgast, mitte aga sellest, kas neid kasutatakse sageli valimatult või kahjustatakse suurt hulka tsiviilelanikke, siis võime tahtmatult osta rohkem surmavaid relvi kui vaja või relvi, mis tegelikult ei vasta Euroopa rahvusvahelise humanitaarõiguse standarditele konfliktides,“ lisas Overton.
Avalik hukkamõist, eraettevõtlus
Hispaania on olnud üks Iisraeli häälekamaid kriitikuid alates Gaza sõja algusest 2023. aasta oktoobris. Peaminister Pedro Sánchez kutsus isegi üles kehtestama ülemaailmset relvaembargot. Barcelonas asuv mõttekoda Centre Delas avalikustas aga 2025. aasta aprillis, et Hispaania valitsus on alates sõja algusest sõlminud Iisraeli relvatootjatega 46 lepingut koguväärtusega 1,2 miljardit dollarit.
Nende hulka kuuluvad 12 PULS-raketiheitjat firmalt Elbit Systems, 64 Predator Hawk raketti ja 168 täiendavat raketti firmalt Rafael Advanced Defense Systems. Lepingud sõlmiti ka Netline Communications Technologiesi ja Guardian Homeland Securityga.
2024. aasta septembris ostis Saksamaa Iisraeli seni suurima relvamüügi käigus USA ja Iisraeli ühiselt toodetud raketitõrjesüsteemi Arrow 3 4,3 miljardi dollari eest. 2025. aasta veebruaris ostis Bundeswehr 57 miljoni dollari väärtuses Elbiti raketiheitja suurtükiväesüsteeme. Kaks kuud hiljem teatas Saksamaa kaitseministeerium, et hangib Iisraeli ettevõtetelt UVision ja Israel Aerospace Industries rippuvat laskemoona – tuntud ka kui enesetapudroonid.
Saksamaa on Iisraeli suuruselt teine relvaostja pärast Ameerika Ühendriike ning Iisrael on üks Saksamaa peamisi relvaeksportijaid, tarnides 13% riigi relvadest.
„Iisraeli komponendid on Saksamaa sõjalistesse võimetesse sisse ehitatud ja see on neile palju olulisem kui ükskõik milline Rahvusvahelise Kohtu genotsiidiotsus,“ ütles Jeff Halper, Iisraeli antropoloog ja raamatu „Sõda rahva vastu“ autor, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas Iisrael oma relvatehnoloogiat palestiinlaste vastu kasutab.
Soome sõlmis 2023. aastal Iisraeli õhutõrjesüsteemi David’s Sling ostmiseks 316 miljoni euro (356 miljoni USA dollari) suuruse lepingu. Põhjamaa viis müügi lõpule 2023. aasta novembris, kuu aega pärast Iisraeli pealetungi algust Gaza sektoris. Soome president Alexander Stubb kaitses tehingut Reutersile antud intervjuus, öeldes, et ost ei ole seotud Soome otsusega mitte tunnustada Palestiina riiki.
Iisrael ja Kreeka on viimastel aastatel tugevdanud ka oma sõjalist partnerlust. 2023. aastal ostis Kreeka 404 miljoni dollari väärtuses Iisraeli kaitsefirmade Rafael ja Aeronautics toodetud Spike-rakette ja Orbiter 3 droone.
Selle aasta Ateenas toimuval rahvusvahelisel kaitsenäitusel DEFEA allkirjastasid Israel Aerospace Industries ja Hellenic Aerospace Industry lepingu, mille kohaselt IAI tarnib Kreeka mereväele autonoomset allveelaevasüsteemi BlueWhale.
Pärast Gaza sektori hapra relvarahu kokkuvarisemist 18. märtsil 2025 teatasid Holland, et vaatab individuaalselt läbi Iisraelile suunatud relvade ja kahesuguse kasutusega kaupade edasise müügi. Hollandi valitsus teatas, et ei ole pärast sõja algust Iisraeli relvi eksportinud. See oli Hollandi kohtu 2024. aasta veebruari otsuse tulemus, mis keelas F-35 hävituslennukite osade ekspordi, kuna neid saaks Gazas kasutada rahvusvahelise õiguse rikkumisega. Holland on aga jätkanud Iisraeli relvade importi.
2024. aasta septembris ostis Hollandi merevägi kaks droonide ja rakettidega varustatud laeva hinnaga 0,279–1,1 miljardit dollarit. Detsembris sõlmis Holland Elbit Systemsiga 175 miljoni dollari suuruse lepingu NATO liikme tarnimiseks süsteemidega, mis kaitsevad õhusõidukeid ja helikoptereid õhutõrjerakettide eest. Samuti sõlmis Elbit 2024. aasta mais 53 miljoni dollari suuruse lepingu soomukite tarnimiseks Austriale.
Ka mitmed Ukraina naaberriigid on suurendanud relvade importi Iisraelist.
Uus Poola valitsus teatas 2024. aasta mais, et ei ekspordi Iisraeli sõjavarustust ega ole sõlminud ühtegi uut lepingut.
„Me ei osale Iisraeli rünnakutes Gaza sektori tsiviilelanike vastu Poola relvadega,“ ütles välisministri asetäitja Andrzej Szejna.
Poola meedia teatas aga veebruaris, et riik ostab 1400 Borsuki jalaväe lahingumasinat, mis on varustatud Rafael Spike’i raketiheitjatega.
Oma suurimas relvatehingus Iisraeliga ostis Slovakkia 2024. aasta detsembris 583 miljoni dollari eest IAI toodetud õhutõrjesüsteemi Barak MX. Eraldi, 92 miljoni dollari väärtuses tehingus omandas Rumeenia 2024. aasta veebruaris Rafaelilt Spike LR2 tankitõrjeraketid. Kuu aega hiljem sai Elbit Systems 60 miljoni dollari suuruse lepingu Rumeenia varustamiseks droonitõrjesüsteemidega.
Solidaarsuse märgiks külastas Tšehhi peaminister Petr Fiala Iisraeli pärast seda, kui see alustas Gaza vastu sõda pärast Hamasi rünnakut 2023. aasta oktoobris. Visiidi käigus allkirjastas Tšehhi Vabariik 120 miljoni dollari suuruse lepingu 48 Rafaeli toodetud I-Derby pikamaa õhutõrjeraketi ostmiseks. Sel aastal sõlmis Iisraeli sõjaväe tehisintellekti lahendusi pakkuv ettevõte Axon Vision koostööd Tšehhi kaitseettevõttega Czechoslovak Group, et paigaldada nende tehisintellektil põhinev olukorrateadlikkuse süsteem Tšehhi sõjaväe tankidesse.
2025. aasta alguses viis Serbia lõpule 335 miljoni dollari väärtuses PULS-suurtükiväe raketisüsteemide ja Hermes 900 luuredroonide ostmise Elbit Systemsilt.
Samuti kehtestas Rootsi sadamatööliste ametiühing aasta alguses Iisraeliga toimuva sõjalise kaubanduse blokaadi seoses käimasoleva sõjaga. Enne embargot oli Iisraeli sõjavarustuse import Rootsi juba järsult tõusnud, 737 000 dollarilt 2023. aastal 23,8 miljoni dollarini 2024. aastal.
2024. aastal sõlmis Rootsi 36,6 miljoni dollari suuruse lepingu Rafael Liteningi sihtimiskapslite ostmiseks lahingulennukite laevastikule. Rootsi kaitsetööstusettevõte BAE Systems Hägglunds sõlmis samuti 130 miljoni dollari suuruse lepingu Elbit Systemsiga oma Iron Fist aktiivkaitsesüsteemide tarnimiseks. Sel aastal sõlmis Rootsi Euroopa kaitsetööstusettevõtte KNDS-iga 2 miljardi euro (2,26 miljardi dollari) suuruse lepingu 44 moodsa Leopard 2 A8 peamise lahingutanki tarnimiseks, mis on varustatud Iisraeli ettevõtte Rafael Trophy aktiivkaitsesüsteemiga.
Lepinguid eiratakse, samal ajal kui Iisrael relvastab Euroopat
Vaatamata Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) 2024. aasta eelotsusele, mille kohaselt palestiinlastel on „usutav õigus kaitsele genotsiidi eest“, jätkuvad Euroopa relvatarned Iisraelile pidurdamatult. Ja rahvusvahelised lepingud ei ole takistuseks. Overton ütleb MintPress Newsile:
„Kuigi [ÜRO relvakaubanduslepingu] eesmärk on takistada relvade üleandmist, mida saaks kasutada inimõiguste rikkumiste toimepanemiseks, on selle sätted täis lünki ja jõustamismehhanismid on nõrgad.“
Enamik Iisraeli müüdavatest relvadest – raketid, droonid, jälgimissüsteemid – ei kuulu keelatud kategooriatesse nagu valge fosfor, isegi kui neid kasutatakse humanitaarõiguse rikkumiseks, isegi kui neid kasutatakse rahvusvahelise õiguse rikkumiseks tihedalt asustatud tsiviilpiirkondades.
„Selles mõttes kuulub Iisraeli relvaeksport eetika ja moraali, mitte lepingute valdkonda,“ ütles Overton. „Küsimus on selles: kas me peaksime Iisraelist kasu saama?“
Ta võrdleb olukorda sanktsioonide all olevate riikidega nagu Põhja-Korea või Venemaa. Erinevalt neist riikidest pole Iisraelil aga materiaalsete tagajärgede ees suurt midagi karta.
Samal ajal kui mõned EL-i riigid kuulutavad välja embargosid või hindavad kaubanduslepinguid ümber, jääb Halper skeptiliseks.
„Nad teevad seda sümboolsel tasandil,“ ütles ta.
„Nad saadavad Iisraelile sõnumi, aga sellel pole tema sõjalisele võimekusele reaalset mõju.“
„Rahvusvahelises poliitikas moraali ei ole,“ lisas Halper.
Euroopa valmistub järgmiseks maailmasõjaks, katsetades relvi okupeeritud elanikkonna peal, õhurünnakutest laastatud linnaosades ja põgenikelaagrites, mida ründab üks maailma tehnoloogiliselt arenenumaid armeesid. Kas sümboolsed sanktsioonid viivad kunagi sisuliste tegudeni, jääb veel näha, kuid praegu õitseb äri.
